-Almmuhus-

OAIVILAT

Dát lea oaivilčálus, cealkámuš, kommentára dahje kronihkka maid ekstearna čálli lea čállán. Čállosis ovddiduvvojit čálli oainnut, guottut ja oaivilat. 

Goas sámi beroštumiid galgá konsulteret?

-

-

Báikkálaš mediain jerrojuvvo Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddjis man árrat sámi beroštumiid galgá konsulteret bieggafápmohuksenáššiin. Dan birra čilge Stáhtahálddašeaddji dán kronihkas. 

Vuosttažettiin lea dehálaš deattuhit ahte gielddain lea stuorra friddjavuohta nu guhká go čuvvot lágaid. Dákkár oktavuođain lea gielddalaš iešstivren nanus, ja Stáhtahálddašeaddji ii dárko gieldda mearrádusaid. Gielddalaš iešstivrema galgá vihkkedallat nationála ovttaárvosašvuođaprinsihpaiguin ja ássiid riektesihkkarvuođain. Stáhtahálddašeaddji dárkkista ahte mearrádus lea lágalaččat riekta, ahte rivttes orgána lea mearridan dan, ja ahte mearrádusa sisdoallu čuovvu gustovaš lágaid ja njuolggadusaid.

Go Stáhtahálddašeaddji dulko lágaid, de dat dáhpáhuvvá dohkkehuvvon juridihkalaš njuolggadusaid ja prinsihpaid vuođul.

Stáhtahálddašeaddji čujuha iežas dulkomis lága olggut rámmaide, nappo erohussii das mii lea lobálaš, ja das mii lea lobiheapme.

Muhtun konkrehta áššis lea Varanger Kraft jearran lea go ortnegis Mátta-Várjjat gildii ahte čielggaduvvojit guovllut gosa boahtteáiggis sáhtášii hukset bieggafápmorusttegiid.

Stáhtahálddašeaddji lea árvvoštallan ahte lága bokte ii gáibiduvvo konsulteret sámi beroštumiiguin ná árrat ja ná unnán konkrehta dásis. Olu áššiin sáhttá almmatge árra dialoga ja diehtojuohkin leat ávkkálaččat viidásit prosessii, vaikko dat ii leat láhkageatnegasvuohta.

Áššemeannudangáibádus

Sámelága konsultašuvdnageatnegasvuođa mearrádusat lea áššemeannudangáibádus áššiin mat gusket sámi beroštumiide. Konsultašuvdnageatnegasvuođa rihkkun lea áššemeannudanmeattáhus. Mearrádus ii leat dalle dahkkon lobálaš láhkai. Dat sáhttá mielddisbuktit fámohuhttima. Konsultašuvdnanjuolggadusat gusket dan eiseváldái gii dahká realitehtamearrádusa áššis mas sáhttet leat váikkuhusat sámi beroštumiide.

NVE dat lea bieggafápmorusttegiid konsešuvdnaeiseváldi, ii ge Mátta-Várjjat gielda.

NVE galgá bovdet sámi beroštumiid jus konkrehta plánejit bieggafápmorusttega. NVE ferte relevánta huksendilálašvuođas váldit oktavuođa guoskevaš orohagaiguin álgodásis ovdal go prošeakta dieđihuvvo. Dieđáhus galgá sáddejuvvot guoskevaš orohagaide ja Sámediggái. Guoskevaš orohagat bovdejuvvojit álggahančoahkkimii gielddain. Jus šattaš áigeguovdil Varanger Kraftii ovddidit dieđáhusa NVE:i, de dat gáibida miehtama gielddas. Stáhtahálddašeaddji deattuha ahte dákkár gielddalaš meannudeapmi sáhttá mielddisbuktit gildii konsultašuvdnageatnegasvuođa.

Sámi beroštumiid galgá konsulteret go mearrida čielggadanprográmma, ja boazodoalu vásáhusvuđot máhttu ja árbemáhttu galgá deattuhuvvot máhttovuođđun čielggademiin. Čielggadeaddjis galgá leat máhttu boazodoalu birra ja ferte oahppat mat váikkuhusat ovddeš doaibmabijuin leat leamaš boazodollui áigeguovdilis guovllus.

Dehálaš sámi beroštumit

Stáhtahálddašeaddji váldá sámi beroštumiid duođalaččat. Earret eará fylkka boazodoalu hálddašeaddjin ja bearráigeahččin mis lea mealgat fágalaš, gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuohta sámi áššiid birra. Mii leat riektesihkkarvuođaásahus mii bagada gielddaide, ja mii sáhttit dihto eavttuid vuođul dárkot gielddalaš mearrádusaid jus dat eai čuovo lágaid.

Iežamet árvvoštallamiin mii dávjá balanseret máŋggaid dehálaš vuhtiiváldimiid gaskka. Stáhtahálddašeaddji gávnnahii dán konkrehta áššis ahte gielddastivrra mearrádus lei lobálaš ja ahte sámi beroštumit gozihuvvošit konsultašuvnnain gielddain ja NVE:in, jus maŋŋá šaddá áigeguovdil hukset bieggafápmorusttegiid Mátta-Várjjagii.

-Almmuhus-