-Almmuhus-
OAIVILATGoas lea giella gildojuvvon?

Goas lea giella gildojuvvon?

-

-

Mu eadni Hanna joavdá gáddái. Son boahtá guovllufatnasa mielde Bissujogas, gos internáhta ja skuvla leat. Fanas manná Keisii, gos lea káija. Son ferte vel golbma kilomehtera vázzit ovdal go joavdá ruoktut Stivrannjárgii. Dát lea 1950-logu loahpas, ja eadni vázzá mánáidskuvllas. Uhca nieddaš šuohkiha go viimmát sáhttá duolbmut ruovttu boardaga, viimmat. Šuohkanaš máksá ahte dál ii šat dárbbaš áibbašit eatni sala, maŋŋil máŋga mánu Bissujoga internáhtas. ‘Joavdat ruoktut’ maid mearkkaša joavdat dohko gos su giella eallá. Giella lea oadjebsvuohta, áddet ja ieš ge áddejuvvot. Internáhtas sámegiella lea gildojuvvon. Ruovttus giella lea sámegiella.

Historjjáprofessor emeritus Einar Niemi čuoččuha áviissas Ruijan kaiku golggotmánu 8.b. 2020 ahte sámegiiella ja kvenagiella eai lean goassege gildojuvvon skuvllas. Son cealká dán nu gohčoduvvon Duohtavuođakommišuvnna beales, kommišuvdna mii galgá guorahallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid. Niemi cealkámuš ii leat čavddis. Son čujuha láhkii, nu gohčoduvvon Wexelsenplakatenii (1898), mii guoskkai dasa ahte goas ja makkár dilálašvuođas sáhtii spiehkastahkan geavahit sámegiela ja kvenagiela oahpahusas. Čuoččuhus mielddisbuktá gažaldagaid: manne dárbbaša nuolggadusaid spiehkastagaid hárrái, jos ii leat gielddus? Gos bohtet diekkár galbma čuoččuhusat? Kommišuvnna barggu álggus dadje olbmot moanat álbmotčoahkkimiin ahte sii sávvet kommišuvnna proseassa ii šatta nu ahte kommišuvdna čieruha olbmuid, ja de ii dáhpáhuva mihkkege. Leat go Niemi cealkámušat dakkárat maid vuođul sáhttá hukset luohttevašvuođa? Šaddá go daiguin seanadeapmi? Geat ba galget seanadit? Sápmelaččat ba galget addit ánddagassii? Maid dážat rievtti mielde dihtet, maid sii dasto galget bargat?

Beroškeahttá das lei go eksplisihtá giellagielddus, de leat ohppiid vásáhusat ja skuvlla praksis dehálaččat dán oktavuođas. Mun dajan Svein Lundain go čállá nordnorsk debatt 25.10.2021: “Praksis var altså at samisk språk og samiske elever blei undertrykt og det kommer man ikke bort fra ved å vise til formaliteter. Det er ikke alltid at man kan lese det virkelige livet ut av ei lovbok.” Gielddus lei juoga man oahpaheaddjit fertejede doahttalit. Oahpaheaddji, guhte 1970-logu álggus barggai Leavnnja mánáidskjuvllas, oaččui dieđu ahte son galggai fáktet ahte mánát eai hállan sámegiela eai ge kvenagiela ovttas friijabottuin.

Niemi mielde dasto ii lean nu mo Agnete Lorås muitala NRK Sápmái 24.10.18: son muitala ahte 1933s oaččui su luohkká dieđu oahpaheaddjis: «Det er kommet en ny lov, fra i dag av er det ikke lov å være same lenger. Så dere må slutte å snakke samisk og det skal ikke tenkes på samisk lenger!». Dát lei eambbo go guoktelot jagi ovdal go mu eadni manai fatnasis eret Keaissas.

Mánáid vásáhusat internáhtas ja skuvllas eai leat eaŋkilolbmo muitalusat, dat leat joavkomuitalusat. Heahpat ja gillámušat eai galgga privatiserejuvvot! Lea go nu ahte Duohtavuođakommišuvdna bajida iežas buohkaid badjel, guđet leat muitalan, ja ain muitalit, man lossat ja váivi lei masit sámegiela? Maid lea máksán giela seailluhit? Eambbo vuordit dál, leat go Niemi cealkámušat geahčasat ovddos kommišuvnna konklušuvnnaide, mat galget almmmuhuvvot raporttas geassemánu 2023.

Lei go internáhta báiki man mánát ja vánhemat gočodedje ruoktun? Dan maid buohkat masse, go sáddejuvvojedje eret ruovttus, lei justa bajásšaddama ruovttus, iežaset olbmuiguin, iežaset gielain, iežaset siidaguimmiiguin. Mun lean ieš vásihan dáruiduhttima. Manne massen mun sámegiela, mun guhte ledjen sámegielat mánná, dalle go etniin fárrime Levdnjii ovdal go galgen skuvlii álgit? Sivva manne son ii hállan sámegiela muinna, muhto áhkku guovttos ádjáin dagaiga, gávdnat das mo dáruiduhttn heahppášii sámevuođa.

Duohtavuođakommišuvnnas lei álbmotčoahkkin Kárášjogas golggotmánus 2021. Ávviris
15.10.21 ja Ságatis 18.10.21 deattuha Asta Balto ahte sidjiide, guđet leat Sis-Finnmárkkus eret ja geain lea sámegiella eatnigiellan, lea hui bávččas go sin sivahallet olgguštit sin geain ii leat sámegiella eatnigiellan. Sii eai čađahan dáruiduhttima, ja Baltoi lea maid bávččas go nu máŋggas leat massán giela. Mun in ge leat vel oaidnán ovtta ge mediaid ráhkadan dárkilis reportáša, mii guorahalašii mo sámegiella lea seilon. Mii ovddidivčče eatnigielat sámegielhállid jiena.

Giela gáhttejeaddjit eai leat dušše “ožžon giela”. Sii leat maid máksán alla hatti dáruiduhttima ja rasisma geažil. Siri Broch Johansen lea sámi čálli guhte dán birra čállá erenoamáš bures. Giella lea guovddáš sámiid ieš-identifiseremii. Mun in áiggoše fitnat ovtta vel semináras, gos logaldalli čuoččuha ahte sámegiella lea “hirbmat dehálaš, muhto dat ii leat mearrideaddji sámiid ieš-identifiseremii.” Guokte eavttu, golmma eavttus, deattuhit giela, jos áigu dieđihit iežas Sámi jienastuslohkui. Sámegiela massima, ja morraša mii dasa lea čadnon, lea dat maid máŋggas ge deattuhit jos leat mediaáššit dáruiduhttima birra.

Daniel Heath Justice čállá nu deaivilit internáhtaskuvllaid birra Kanadas girjjis Why Indigenous Literatures Matter (2018): “…of its fundamental purposes was to dismantle Indigenous resistance through a direct, sustained attack on families and the full network of relations and practices that enabled health and self-determination.” Nu doaimmai maid dáruiduhttin. Sámiin leat muitalusat ja muitu, mat ellet siskkáldas digaštallamis.
Loahpahan divttain “Silbagatnjalat, man nuorra mun čállen máŋga jagi áigi. Dainna gudnejahtán mánáid guđet váldojuvvojedje eret ruovttus, oadjebasvuođas, bearrašis. Buohkaid guđet fertejedje báhcit. Sin guđet leat sivva manin mii odne liikká sáhttit dadjat: mis lea giella, mis leat árbevierut, mii ain leat.

Geahča
geahča fal

ále fal mu moji baksamiid
muhto čalmmiid duohken
golláža suoivana

Oainnát go
jienahuvvan silbagatnjaliid?

Oainnát go
mu?

-Almmuhus-