– Mun dovddan ahte mun ovttaládje vuortnuhuvvon, dadjá Aslak Henrik Lango, guhte lea lonuhan suorggi boazodoalus bálvalusealáhussii.
Našunála turistageainnuin ja čáppa luonddus lea kárášjohkalaš Aslak Henrik Lango álggahan turistafitnodaga Arctic View, mii leage guovdu bieggamillopárkka Ávanuoris.
Go boađát Ávanuorrái, de oainnát bieggamilluid jorrame, measta juo majestehtalaččat, 80 mehtera bajábeal
guollebivdohápmana. Oktiibuot 16 bieggamillo. Turisma beare stuorru Finnmárkus, mii dagaha ahte olbmot bisánit Finnmárkui háhkan dihte bargosajiid ja bissovaš boahtteáiggi. Dál galget bieggamillot lonuhuvvot, mii mielddisbuktá ahte luottat giddanit almmolašvuhtii.
Soai leigga optimisttalaš bárra geat 2014:s oaččuiga guhkit áigái láigohit várdosaji suohkanis. Dalle soai oaččuiga dieđu ahte bieggamillot galget lonuhuvvot 2018:s. Dálá turbiinnain Ávanuoris lea teknihkalaš eallináigi 20 jagi.
– Lonuheapmi ii galgan leat giksin fitnodahkii, muitala beaivválaš jođiheaddji Lango, geas lea guhkit áigge láigoheapmi.
Egon Leonhardsen, guhte lea Arctic Wind AS hálddáhusdirektevra, duođasta ahte turbiinnat galget lonuhuvvot.
– Plána mielde galgá bargu dahkkot guovtti áigodagas, 2020 geasi ja 2021 geasi.
Duogáš dasa lea go turbiinnain ii leat eallináigodat earret go 20 jagi.
Ávkkástallat sámi kultuvrra
Aslak, gii lea boazoeaiggát ja guhte lea bajásšaddan boazosámi bearrašis, lea áiggiid čađa oahppan rehketdoalu. 2014:s son meroštalai rehketdoalu ja gávnnahii ahte várdobáikkis Arctic Viewas leat vejolašvuođat maid ovddeš láigoheaddji ii lean ávkkástallan. Go son muitalii fuomášumiid ja jurdagiid ovttasássái, de sus maid buollái jáhkku.
Jurdda Arctic View álggaheamis lei čatnat Aslak sámi duogáža turistafitnodahkii, gos turisttat galge beassat vásihit Sámi biebmoárbevieruid, guovllu buvttademiid – sihke biepmu ja duoji bealis – ja fállat idjadansaji lávus, gos maiddái besse gullat Sámi kultuvrralaš beali.đ
Luodda giddejuvvon turistaáigodagas?
– Juo, luotta gal fertejit giddet. Ii leat dohkálaš doallat luotta rabas go bieggamillot galget lonuhuvvot. Bieggamillot leat ceggejuvvon 2002:s ja dain ii leat šat eallináigi, muhto dat ođđa turbiinnat galget bistit 35 jagi.
Loahpalaš čađahanplána ja dárbbašlaš sihkarvuođadoaimmat vuhtii váldit gehččiid ja goalmmátpersovnnat eai leat vel čielggaduvvon, dan dieđiha Leonhardsen maila bokte.
– Arctic Wind addá hirbmat eahpečielga vástádusaid, dadjá Aslak, og guoktálastet das ahte giddejit go luotta vai eai. Muosáid suohkana ráđđeaddi gal baicca celkkii álggu geahčen borgemánu ahte luodda galgá giddejuvvot olles guokte jagi boahtte jagi rájes, dadjá Aslak.
Dan botta go Aslak Henrik Lango ovddidii fitnodaga ja sávai turisttaide ja báikkálaš olbmuide bures boahtima, de lei su ovttasássi Reidun Helene Mortensen livžume gievkkanis. Jagi maŋŋel válljejuvvui Mortensen várresátnejođiheaddjin.
– Fáhcaid maid mii vuovdit lea gođđán sátnejođiheaddji, dadjá Lango ja mojohallá. 2017:s válljejuvvui Mortensen sátnejođiheaddjin.
Vuojedettiin várdobáikái sáhttá oaidnit 16 stuorra bieggamillo mat leat ceggejuvvon 2002:s. Dat ođđa turbiinnat bohtet oidnosii go olle alážii. Ávanuori bieggamillopárka lei okta dain vuosttaš bieggafápmodoaimmahagain Norggas, dan áigodagas go Norgga Birasfápmodoaimmahat daid ceggii (Norsk Miljøkraft). Maŋit áigge válddii Hydro badjelasas doaimma, dasto Statoil ja 2011:s vuvdui doaibma Arctic Wind AS fitnodahkii, man Finnmark kraft eaiggáduššá 100 proseantta, mas Egon Leonhardsen lea beaivválaš jođiheaddji.
Man olu geavahuvvo báikkálaččat ja man olu vuvdo viidáset dan fámus mii buvttaduvvo bieggamillopárkkas?
– Visot fápmu mii buvttaduvvo Ávanuoris geavahuvvo báikkálaččat ja regiovnnalaččat. Lea dahkkon bilaterálalaš soahpamuš buvttadeapmái, vástida Egon Leonhardsen.
Dan áigge go bieggafápmodoaimmahat álggahuvui lei bargu ođas ja lei hirbmat váttis jođihit fápmodoaimmahaga dálkedilálašvuođaid geažil. Juohke millus lea 2,5-3 MW beaktu, mii oktiibuot addá logi geardde eambbo fámu go Ávanuoris dárbbahuvvo. Mávssii 336 miljovnna cegget bieggamillopárkka, mas stáda subsidierii 65 miljovnna.
Birasgáhttenossodaga bealis buktet bieggamillopárkkat váttisvuođaid, dan sivas go dat bilidit hearkkes luondduguovlluid ja vahágahttet biologalaš valljivuođa. Bieggamillopárkkat Finnmárkkus mielddisbuktet váttisvuođaid earret eará boazodollui, biologalaš máŋggabealatvuhtii, meahcástallamii sihke visuálalaččat ja riejain.
Liikká ii leat dat jietna milluin maid olmmoš ovddemuš fuomáša, muhto baicca dat stuorra vuostálasvuohta mii lea guovlluin: Gaskaijabeaivváš čuvggodahttá Barentsábii ja nuppebealde lea Ávanuorri, hápman gos leat bivdofatnasat ja bajábealde hápmana jorret millot.
– Váilu vel čielggadeapmi Sámedikkiin, mii galgá dárkkistit kulturmuittuid guovllus, dadjá Aslak.
Eai buot millut lean jođus. Dálvet várrejit olbmuid vánddardeames olgun dan sivas go millot sáhttet bálkut jiekŋačoalttuid. Vuosttaš jagi doddjojedje muhtin oasit ovtta millos garra biekka geažil, go lei 25m/sek biegga.
Biggehaddan tustistafálaldat
Biegga bosoda veahá go mii joavdat báikái, muhto beaivválaš jođiheaddji mielas lea goalki, guhte lea vásihan garraset dálkkiid, biekka gitta 30 m/sek, mii leage garra stoarbma.
Mo dálkkit heivejit lávuide?
– Lávvu maid áiggošin lea heivehuvvon dálkkiide, mas lea láhtti dego barttas, mii giddejuvvo várrái.
Dan botta go humadit, de rievddada dat erenoamáš várdu minuhtas minuhttii, ja gaskaijabeaivváš, mii oidnoda váriid duohken, addá čáppa čuovgga ábi bajábealde.
Njeallje jagi lea ádjánan hábmet fálaldaga mainna sáhttá čevllohallat ja mas oaidniba boahtteáiggi, gos leat bargosajit ja guhkiduvvon áigodat. Suohkanis, guhte ovddida Arctic View iežaset neahttasiiddus dego seaktin turisttaide, leat 1200 ássi ja heajos olmmošlassáneapmi. Ealas servodahkii lea dárbu oažžut ođđa ásaheddjiid.
Lea lubmenáigodat ja Aslak guossoha gussiide ruovttus dahkkon luomejieŋa.
– Lean olles áigodaga hárjehaddan dán ráhkadit ja gode álgen máhttit, de nogai, dadjá koahkka.
Aslak navdá boahtteáiggi šaddat váttisin.
– Jus mii mearridit doallat rabas, de šaddet mu guossit vuodjit rusttetbáikki čađa, gos leat roggame, dadjá Lango, gii dovdá ahte ii leat ožžon doarvái čielga ja buriid árvalusaid mo čoavdit dili.
Čállan: Tove Andersson
