-Almmuhus-
OAIVILATGivssi­deapmi mánáid­gárddis – movt eastadit?

Givssi­deapmi mánáid­gárddis – movt eastadit?

-

-

Givssideapmi lea fáddá man birra dávjá gullo ja oidno medias, ja orro leamen bistevaš váttisvuohta servodagas. Givssideapmi sáhttá álgit mánáidgárdemánáid agis juo ja sáhttá čuovvut skuvlii ja ollesolbmo eallimii. Dán čállosis áigo ságastallat manne ja movt eastadit givssideami mánáidgárddis.

Birrasiid 10 proseantta mánáidgárdemánáin vásihit juogalágan loavkašuvvama. Stuoradiggi lea mearridan sierra njuolggadusaid mánáidgárdelágas oadjebas oahpahusbirrasa ektui. Dát rievdadusat mánáidgárdelágas gáibidit ahte mánáidgárddit barget systemáhtalaččat eastadit olggušteami ja givssideami ja ahte sii huksejit birrasa gos mánát loktet ja besset mielde searvevuhtii (Regjeringen.no 2022).

Givssideapmi sáhttá leat go vásiha unohisvuođa, olggušteami dahje vealaheami. Givssidit sáhttá sihke sániiguin ja daguiguin, muhto maid dušše geahčestagaiguin. Mánáidgárddis givssideapmi dáhpáhuvvá dávjá fysalaš hámis ovdalii go verbála hámis (Ruud, E.B 2010). Dát boahtá dávjá oidnosii dalle go mánáin lea friddja stoahkan ja mearridit ieža maid sii stohket. Rollastoahkamis sáhttet dávjá minstarat gos oaidná makkár rollat ja stáhtus mánáin leat, leago okta mánná gii álo šaddá leat geađgin dahje beanan? Eará ovdamearka sáhttá jus mánná olgguštuvvo stoahkamis, ii bálle atnit iežas diŋggaid ráfis dahje jus njuolgut doaruhuvvo eará mánáin.

Givssideamis leat negatiivvalaš váikkuhusat mánnái, earet eará iešdovdui. Mánát geat givssiduvvojit guhkit áiggi badjel sáhttet rahčagoahtit psyhkalaš váttisvuođaiguin (FHI.no 2022), ja dat gal lea duođalaš. Dasa lassin jurddašetne ahte givssideapmi sáhttá váikkuhit dasa movt mánná gávdná iežas saji servodagas ja máná buresbirgejupmái eallimis, maid Aikio (2010) čilge dehálažžan sámi bajásgeassimis.

Oktavuohta mánáid gaskka, guovttebeallásaš relašuvnnat ja buorre ustitvuohta fas nannejit máná identitehta ja dorjot positiivvalaččat máná ovdáneapmái (Askland & Sataøen 2013).Danin lea dehálaš mánáidgárddis eastadit givssideami, nu ahte dat ii čuoza mánáid boahtte áigái.

Manne ja movt eastadit givssideami mánáidgárddis?

Mánáidgárddis galget buot mánát beassat vásihit leat dehálažžan searvevuhtii ja buori ovttasdoaibmama mánáiguin ja ollesolbmuiguin. Dat gáibida sosiála gelbbolašvuođa. (mánáidgárddi rámmaplána 2017). Sosiála gelbbolašvuohta lea movt mánná earet eará nákce ovttasdoaibmat, čájehit empatiija, egoisma ja váldit ovddasvástádusa. Daid dáidduid sáhttá ovddidit dađi mielde buriid, positiiva ja máŋggabealálaš ovttasdoaibmamiid oktavuođain. (Drugli & Lekhal 2018.)

Ođđajagimánu 1 beaivvi 2021 rievdaduvvui láhka mánáidgárdebirrasa ektui. Dát ođđa láhkarievdadus galgá gozihit ahte buot mánát ožžot oadjebas ja buori mánáidgárddedili. Buohkat geat barget mánáidgárddis galget čuovvut mielde ahte mánáin lea buorre dilli. Jus ollesolmmoš oaidná ahte mánná givssiduvvo dahje vuohttá ahte mánás ii leat buorre dilli, de galgá ovttatmanos bissehit vealaheami ja bidjat doaibmabijuid johtui (Utdanningsdirektoratet 2022).

Munno vásáhusat sihke bargoeallimis ja hárjehallamiin lea ahte mánáidgárdemánáid gaskkas sáhttá váttis fuobmát givssideami, jus ii leat áicil ja diđolaš dasa. Danin leage dehálaš čuovvut mielde mánáid ovttasdoaibmama ja sosiála searvevuođa ja láhčit aktiivvalaččat dili searvevuhtii mánáidgárddis (Drugli & Lekhal 2018; Mánáidgárddi rámmaplána 2017). Bargit galget earret eará ságastallat mánáiguin ovttasdoaibmama norpmaid birra ja ahte dohkkehit earáid.

Givssideami eastadeapmi lea dehálaš erenoamážit mánáid rivttiid ektui maid. ON mánáidkonvenšuvnnas boahtá ovdan sihke nuppi ja guđát artihkkalis ahte mánáin leat riekti buori eallimii ja ii oktage mánná galgga vásihit vealaheami (Barneombudet 2022).

Ean doaivvu gal mánáidgárddi okto nagodit eastadit givssideami. Danin oidne maid ovttasbarggu váhnemiiguin dehálažžan. Das oaivvildetne ahte váhnemat ruovttus maid hupmet givssideami birra, movt láhttet nuppi vuostá ja makkár dovdduid givssideapmi sáhttá addit nubbái. Dalle mánáidgárdi ja váhnemat barget seamma guvlui eastadeami ektui. Lea maid dehálaš muitit ahte ii leat dušše ollesolbmuid duohken árvvoštallat goas mánná givssiduvvo muhto boahtá maid das movt mánná ieš dovdá ja vásiha. Eará buorre vuohki movt eastadit givssideami lea ahte bargit leat aktiivvat mánáiguin ja mánnájoavkkus.

Nu bargi sáhttá láidestit mánáid láhttema sihke stohkosis ja muđuige dárbbu mielde. Dalle beassá maid áicat ja čuovvut mielde mánnájoavkku sosiála ovttasdoaibmama. Jurddašetne vel ahte ollesolbmot galget doaibmat ovdagovvan mánáide. Lea ollesolbmuid ovddasvástádus oahpahit mánáide olmmošvieru, dohkálaš láhttema, etihka ja maid dohkkehit nuppi nu movt son lea. Buorre livčče nu árrat go vejolaš láidestit mánáid buori ovttasdoaibmamii ja nu eastadit givssideami.

Gáldut

Aikio, Aimo 2010: Olmmoš han gal birge – áššit mat ovddidit birgema. Kárášjohka: Čálliid Lágádus.

Askland, Leif & Sataøen, Svein Ole 2013: Utviklingspsykologiske perspektiv på barns oppvekst. Oslo: Gyldendal norsk forlag AS Barneombudet. Barnekonvensjonen. (01.03.22)

Drugli, May Britt & Lekhal, Ratib 2018: Livsmestring og psykisk helse. Oslo: Cappelen Damm AS FHI.NO. Fakta om mobbing blant barn og unge. (08.03.22)

Mánáidgárddi rámmaplána 2017: Oslo: Oahpahusdirektoráhtta Regjeringen.no. Mobbing i barnehagen. (01.03.22)

Ruud, Ellen Birgitte 2010: Jeg vil også være med!. Oslo: Cappelen Damm UTDANNINGSDIREKTORATET. Barnehagemiljø. (01.03.22

-Almmuhus-