-Almmuhus-
KULTUVRA– Giellapolitiijat galget orrut jaska

– Giellapolitiijat galget orrut jaska

-

-

Fargga beassá Katniss Everdeen birra lohkat davvisámegillii. Jorgaleaddji dál jo váruha giellapolitiijaid.

Go sihke ieš ja eará nuorat ohcaledje máilmmegirjjálašvuođa davvisámegillii, mearridii nuorra bárdni ieš dahkat juoidá áššiin.

 

Mearkkašan váillaheami medias

Jorgaleaddji, Thomas Hansen, lohká iežas váillahan nuoraid girjjiid davvisámegillii.

– Lean oaidnán medias ahte oallugat váillahit máilmmegirjjálašvuođa sámegillii, erenoamážit nuorat. Lean maiddái ieš váillahan dan ja gullan njuolga nuorraolbmuin ahte váillahit dan. Danne fuobmájin dan, čilge son.

– Sáhtán lohkat ahte mun vuhtten medias ahte boares sámi lágádusat eai dáhto daid girjjiid jorgalit sámegillii. Jurddašin ahte dalle ferten várra ieš bargat dan, lasiha son.

 

Bidjan áddjás barggu johtui


BIDJAN JOHTUI ÁDDJÁS BARGGU: Thomas Hansen lea jorgališgoahtán vuosttaš girjji máilmmedovddus girjjeráiddus ‹‹Hunger Games››. – Jáhkán moadde mánu gal golihit go jorgalit galgá dan vuosttaš girjji, dadjá son. Priváhtagovva

Lágádusfitnodat Sánit lea háhkan rivttiid jorgalit ja almmuhit golbma girjji «Hunger Games» ráiddus davvisámegillii. Sámediggi lea juolludan doarjaga jorgalit ja almmuhit vuosttaš girjji.

Hansen bargá jorgaleaddjin ja lea jorgalan moadde girjji eará lágádusaid ovddas ovdal go dainna áddjás bargguin álggii.

Vuosttaš girji «Hunger Games» ráiddus galgá almmuhuvvot Sánit lágádusa bokte dán jagi ja deaddilanlohku álggos lea 500.

– Go ovdal lean jorgalan girjjiid, de dieđán ahte manná oalle olu áigi. Jáhkán moadde mánu gal golihit go jorgalit galgá dan vuosttaš girjji.

 

Álgoháve go dákkár girji jorgaluvvo davvisámegillii

Dál lea álgoháve go dákkár stuora girji jorgaluvvo davvisámegillii, nu ahte Thomas Hansen jurddaša veahá mo olbmot vuostái váldet girjji go de ilbmá.

– Mun in leat goasse jorgalan dákkár stuora girjji ja dat jorgaleapmi ii soaitte šaddat áibbas buorre, ii soaitte duhtadit buohkaid. Mus lea hállu dan lohkat ahte gii ii duđa dasa oažžu ieš jorgalit. Giellapolitiijat galget orrut jaska.  

Go dan lea dadjan, de lasiha vel:

– Juoga sajis ferte álgit, ja go mun lean dán golbma girjji jorgalan, de sávan ahte earát maid čuovvolit dán ja álget jorgalit ja almmuhit girjjiid sámegillii, máilmmegirjjálašvuođa girjjiid. 

 

Hástalus jorgalit eaŋgalasgielas sámegillii

– Jorgaleapmi lea dieđusge hui lossa bargu maiddái dan dihte go eaŋgalasgiella lea hui dárkilis giella ja danne lea hui dehálaš oažžut sisdoalu riekta, čilge Hansen.

Son diđii ovdal go álggii jorgalanbargguin juo ahte dá lea hástalus mii deaividit ja maid ferte čoavdit. 

– Lean álgán juo jorgalit dan girjji ja diet hástalusat leat juo deaividan. Eaŋgalassániid ii sáhte njuolga jorgalit sánis sátnái sámegillii, ferte juogo gávdnat sámegiel sáni mii heive dasa dahje juo cealkagiid heivehit vai sisdoallu lea dat seamma. Sánit gal eai dáidde álo šaddat juste seamma. Nu lea go jorgala, sisdoallu dat lea dehálaš, sánit gal eai leat seamma dehálaččat, čilge son.

 

Hástala evttohit tihttela girjái

Tihttelis ii leat seamma mearkkašupmi buot gielain go jorgaluvvo, nu go dárogielas ja eaŋgalasgielas, tihttel veahá rievdá.

Nu soaitá sámegielas maid šaddat.

– Lean smiehttan veahá tihttela birra juo, muhto in leat vel mearridan manin galggan gohčodit dan. Livččii buorre jus muhtumis livččii evttohus munnje, nu ahte hástalan áinnas olbmuid evttohit tihttela girjái.

 

-Almmuhus-