-Almmuhus-
KULTUVRAGergosat čohkket olbmuid Mátta-Sápmái

Gergosat čohkket olbmuid Mátta-Sápmái

-

-

Raasten rastah lágiduvvui vuosttaš háve 2002:s, ja lea viimmat fas gearggus ođđa sámi festiválii Plassjes čakčamánu 29. beaivvis gitta golggotmánu 2. beaivái.

Festivála galgá eanaš čađahuvvot Storstuggu nammasaš báikkis, muhto maiddái eará lávddiin, nu go Plassjemuseas, Plassje joatkkaskuvllas ja maiddái Verket nammasaš báikkis lea prográmma festivála oktavuođas.

– Dát lea festivála olles bearrašii, mas leat doaimmat sihke mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide. Dasa lassin leat mis kultuvrralaš doalut mat leat oaivvilduvvon olles bearrašii, celko preassadieđáhusas.

 

Čohkke olbmuid Mátta-Sápmái

Festivála ulbmilin lea čohkket sihke Norgga beale ja Ruoŧa beale olbmuid sámi kultuvrralaš ja sosiálalaš doaluide máttimus Mátta-Sámis.

– Festivála lea sajáiduvvan mánáid ja nuoraid bargobájiid oktavuođas, ja seminárain gos leat iešguđet fáttát. Konsearttat, filbmačájeheapmi ja teáhter leat maiddái ožžon iežaset lunddolaš saji festiválas, ovdanboahtá preassadieđáhusas.

 

Festiválas leat maiddái čájáhusat sihke Storstuggus ja Plassjemuseas. Rørosrein, dahje Plassjeboazu doallá kafea Storstuggus olles festivála áigge.

 

Maxida váldonástin

Dán jagi váldonásti lea Maxida Märak, gii ii galgga doallat dušše ovtta, muhto guokte konseartta.

– Maxida buvttada hip-hop erenomáš ja ođđa vugiin, doppe gos Sápmi álo lea deháleamos, rámiduvvo preassadieđáhusas.

 

Dasa lassin galgaba Katarina Barruk ja Marja Mortensson doallat konseartta, iežaska čeahpes čuojaheddjiiguin.

– Katarina Barruk ja Marja Mortensson leaba goappašagat nuorra sámi musihkkárat, geat leaba ožžon jo beaggima. Goappašagat čálliba iežaset teavsttaid ubmisámegillii ja máttasámegillii, mas vuhtto inspirašuvdna sámi árbevirolaš luođis, čuožžu preassadieđáhusas.

 

Ovdaávvudeapmi

Raasten rastah festivála lea čatnan lagas ovttasbarggu Åarjelsaemien teáhteriin. Cecilia Persson ja Charlotte Kappfjell čájeheaba «Sïlpegaaltije/Sølvkilden» čájálmasa, árbevirolaš luđiin ja muitalusain Mátta-Sámi guovlluin.

– Raasten rastah fállá maiddái čájáhusa oanehisfilmmas Stoerre Vaerie ja maiddái deaivvadeami rešissevrrain, mánusčállin ja neavttáriin Sameblod filmmas, muitaluvvo preassadieđáhusas.

 

Dán jagáš semináraid fáddán lea historjá ja kulturárbi 100 jagi čađa.

– Dán sáhttá geahččat dego ovdafeastan stuorra ávvudeapmái, Tråante 2017.

-Almmuhus-