Son fuomášii bisámroahtu luoddaguoras márkan siste, ja go dat de rohkkáhii su de bálkestii geađggi njuolga dan oaivái ja gottii dan.
Son fuomášii bisámroahtu luoddaguoras márkan siste, ja go dat de rohkkáhii su de bálkestii geađggi njuolga dan oaivái ja gottii dan.
Go Svein Ole Klemetsen ikte vuoddjái Esso bensingávppis Guovdageainnus, de fuomášii maid doaivvui roahttun luoddaguoras.
Son lei oainnat dan oskkus ahte lea roahttu, ja jurddašii dan son gal ferte geahččalit jávkadit.
– Jurdilin ahte lea roahttu ja ahte dat lea maid ilbman deike. Mun bisánasten luoddaerrui ja dohppejin moadde geađggi gihtii. Mun bálkestin ja deiven dan bisámroahtu, muhto dat de suorganii ja jorggihii oaivvát mu guvlui ja rohkkáhii. Mun maid suorganin ja viehkalin biilii, ja dihten mus galge fiellut doppe mainna jurddašin sáhtán časkit dan.
Panihkka
Muhto sus eai lean fiellut biillas, ja bisámroahttu fas báhtarii sus eret.
Klemetsen jurddašii son geahččala vel okte geađggi bálkestit, ja viehkalii fas dan geahččat gosa dat manai.
– Fuomášin de ahte dat lei fas mu maŋábealde, ja ožžon veahá panihka ja dohppejin de lagamus geađggi, mii deaivvai leahkit birrasiid kilosaš geađgi. Bisámroahttu lei de beannot mehtera eret ja bálkestin ja deiven njuolga oaivái. Dat jorihii áimmus ja lihkadii logi sekundda ovdal jámii, muitala son.
Loga maid: Vašánis guossi boahtán garášii
Doaivvui roahttun
Klemetsen muitalage de fuomášii ahte lei bisámroahttu iige dábálaš roahttu.
– Go das lei guhkes báljes seaibi, jo oalle stuoris de doivon dat lei roahttu. Mun maid jáhkken bisámroahtut eai leat goike sáddoeatnamis, go doivon dat leat dušše čáhcegáttiin. Go lei jápmán de oidnen dan njunis ahte ii lean sággenjunni, muhto jorbasit dego njoammilis, de oidnen dat lei bisámroahttu.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Áigu ávkkástallat náhkis
Klemetsen muitala son diđii ahte diet leat eallit mat eai gula deike, ja daid lea lohpi bivdit birra jagi.
Son muitala ahte áigu jorgut bisámroahtu.
– Das orro hui fiinna náhkki, ja gal das soaitá vejolaš goarrut juoidá, lohká son.
Dohkálaš geđgiin goddit
Biebmobearráigeahču veterineara Siv June Jensen lohká heakkahuhttit elliid ferte dahkkot elliidčálggulága mielde, mas daddjo lea gáibádus ahte ealli galgá leahkit dieđekeahtes go heakkahuhttin álgá.
– Gáibádus ii leat jus ealli goddo dakkár vuogi mielde mas ovttatmanus jápmá. Nu movt dás lea sáhka, logi sekundda, de lea dat dohkálaš dainna eavttuin ahte sus gii dahká dan, lea gelbbolašvuohta dasa ja diehtá maid bargá. Vaikko orro roavis gullat, de lea prinsihpalaččat dohkálaš geđggiin goddit ealli, lohká Jensen.
Eai bidjan doaimmaid johtui
Guovdageainnu suohkan luondduhálddašeami bearráigeahčči Anders Adam Triumf lohká suohkanis eai leat makkárge doaimmat biddjon johtui jávkadit bisámroahtu.
– Vaikko leage čáhppeslisttus Norggas, de ii leat mis makkár vuosteháhku dasa, go dat lea dakkar mii dušše borrá rásiid. Rássi mis lea vaikko man ollu, ja borroset daid nu ollu go dáhttot, lohká Triumf.
Čáhppeslisttus
Norggas lea Artsdatabáŋkkus ovddasvástádus čađahit árvvoštallamiid makkár ekologalaš riska amas šlájat eallit dagahit luonddus.
Sii leat 2012 almmuhan prentehusa mas lea čáhppeslisttu.
Das leat árvvoštallan 1180 elliidšlája ja gávnnahan 217 šlája main lea alla riska ja hui alla riska, ja nu leat geavvan Norgga čáhppeslistui.
106 šlájas lea hui alla riska, ja bisámroahttu leage daid searvvis.
