-Almmuhus-
OĐĐASATGávppašeapmi šattai goddináššin

Gávppašeapmi šattai goddináššin

-

-

Goalmmátlot-jáhkkásaš Guovdageainnu dievdu lea giddagasas go várohuvvo goddán nuppi dievddu Skiellet báikkis, Ruoŧas.

Goalmmátlot-jahkásaš Guovdageainnu dievdu lea Skiellet (Skellefteå) báikkis, Davvi-Ruoŧas, várohuvvon goddán nuppi dievddu.

 

Báikkis galgá maid leamašan okta eará dievdu, Guovdageainnu dievddu fárus, ja vel njeallje ruoŧŧelačča, guokte dievddu ja guokte nieidda.

Guovdageainnu dievdu lea háldogiddagasas dál gitta skábmamánu 23. beaivvi rádjái.

Su olmmái, gii lea goalmmátlot-jahkásaš, maid váldui gitta, muhto beasai dakka maŋŋel luovos, go ii galgga leat moktege goddimis leamaš mielde.

Buot golmmas dain ruoŧŧelaččain váldojedje gitta, várohuvvon galgan rievidit ruđa Guovdageainnu dievddus ja su olbmás.

 

Ruđa rihpat

Dáhpáhus galgá leat geavvan dakka maŋŋel gaskaija, golggotmánu 9. beaivvi, Moro Bäcke Torgas, mii lea juste olggobealde Skiellet guovddáža.

Ávvira dieđuid mielde galge sii gávppašit ovtta gálvvu, jáhkkimis narkotihka, go riidu buollái. 

Sii ledje šiehtadan deaivvadit dan báikkis, ja Guovdageainnu dievddus ja su olbmás galgá leat leamaš olu ruhta mielde.

Go de galge gávppašit, de ii lean ruoŧŧelaččain dat gálvu mielde maid galge vuovdit, go sii galget leat šiehttan gaskaneaset ahte sii rihpet ja rievidit ruđa Guovdageainnu dievddus ja su olbmás.

Politiijat eai kommentere dieid beliid Ávvirii, muhto lohket ahte ahte okta dain dievdduin lea mieđihan ahte áigo rievidit ruđa Guovdageainnu dievddus ja su olbmás. 

 

Jámii diimmu maŋŋel

Dan rievideami oktavuođas de galget leat doarrán, ja Guovdageainnu dievdu galgá leat atnán niibbi ja soardán nuppi dievddu nu ahte jámii maŋŋel dan geažil.

Politiijat dutket dál dievddu, ja son lea várohuvvon goddán dievddu.

Ášši áktor lea Andreas Nyberg, ja son duođašta ahte lea Guovdegeainnu dievdu mii lea áššáskuhtton goddán dievddu Skiellet báikkis Ruoŧas.

 

Dovddastan

Nyberg muitala ahte okta dan golmma ruoŧŧelaččaš, 20-jahkásaš dievdu, lea dovddastan ahte sis lei mihttu rievidit ruđa Guovdageainnu dievddus.

Nyberg ii sáhte dadjat lea go goddin dáhpáhuvvan dan oktavuođas go Guovdageainnu dievdu galgá viggan iežas gádjut.

– Nibii lea adnon goddima oktavuođas, muhto in áiggo dadjat movt lea geavahuvvon, muitala son Ávvirii.

 

– Guovdageainnu dievdu galgá leat hávváduvvon, doallá go dat deaivása?

– Mun in áiggo dadjat maidege galle niibbi leat leamaš anus, ja gii leat movt ge hávváduvvon. Dan fertet muitalit go leat geargan dutkamis, lohká son.

 

Guovdageainnu dievdu lea háldogiddagasas Ubmis dál. Son lea háldogiddagasas gitta skábmamánu 25. beaivái, ja dakka maŋŋel galgá diggi.

– Jáhkkimis son lea giddagasas dan rádjái, ja guokte vahku maŋŋel de galgá diggi Skiellet diggegottis, muitala Nyberg vel loahpas.

-Almmuhus-