Norut guorahallan vejolaš gielddaovttastahttima birra ii ávžžut Guovdageainnu ja Kárášjoga ovttastuvvot, muhto baicce ovttasbargat eanet.
Norut guorahallan vejolaš gielddaovttastahttima birra ii ávžžut Guovdageainnu ja Kárášjoga ovttastuvvot, muhto baicce ovttasbargat eanet.
Norut lea čađahan guorahallama Guovdageainnu ja Kárášjoga gielddaid vejolaš ovttastahttima birra, ja dál leat geargan dáinna bargguin eai ge ávžžut gielddaid ovttastuvvot. Prošeaktajođiheaddji Vigdis Nygaard muitala iežaset atnán sámi perspektiivva vuođđun guorahallamis.
– Mii leat geahčadan mo sámi perspektiiva vuhtii váldo jus ovttastahttet dáid gielddaid, eat ge leat geahčadan ekonomalaš ja organiserenbeliid. Mii eat ávžžut ovttastahttima, čilge dutki.
Stuorra areálat
Nygaard geassá ovdan njeallje váldoákka dasa go eai ávžžut gielddaid ovttastuvvot.
– Vuosttažettiin de leat dát gielddat viidát ja leat guhkes gaskkat. Earret eará lea buorre dearvvašvuođafálaldat čadnon dasa ahte gaskkat eai leat menddo guhkit, muitala son.
Nubbi ágga lea gielddaid sierranasvuođat.
– Olggobeale olbmuide orrot gielddat ovttaláganat, muhto siskkáldasat leat dattetge oalle olu erohusat. Earret eará lea erohus ealáhusstruktuvrrain ja makkár ealáhusat leat viidámusat goappáge gielddas. Guovdageainnus lea boazodoallu nanus.
Iešguđetlágan politihkka ja beroštumit
Goalmmát ágga man namuha gullá maid gaskkaide, demokráhtalaš gaskkaide.
– Dálá gielddastivrrain dieid gielddain leat olu báikkálaš listtut, dat lea hui erenoamáš dán guovtti gildii. Dát listtut ges leat čatnasan báikkálaš beroštumiide, eai ge leat ovttaláganat. Dákkár listtuid cegget sáhttá šaddat váddáseabbon ja mii ballat ahte politihkkáriid ja álbmoga gaska stuorru jus ovttastahttet gielddaid, čilge Nygaard.
Son muitala dán guovtti gielddas leat alla válgaoassálastima dál. Dat boahtá earret eará das go álbmot dovdá lagasvuođa politihkkii.
– Diekkár lagasvuohta soaitá jávkat jus gielddat ovttastuvvet, čilge son.
Eai liiko fárret
Guovdageainnu ja Kárášjoga ássit leat hui gierrásat ja čadnon iežaset ruovttubáikkiide. Dat lea njealját ágga man Nygaard geassá ovdan:
– Muhtin oassi bálvalusain fertejit eará ládje organiserejuvvot, ja sirdot eará sadjái jus gielddat ovttastuvvojit. Muhto kárášjohkalaččain, ovdamearkka dihte, ii soaitte nu stuorra beroštupmi fárret Guovdageidnui barggu maŋis. Nu sáhttá dát buktit hástalusaid háhkat gelbbolaš bargiid buot bálvalusaide, čilge Nygaard.
Ávžžuhit ovttasbargat golmma suorggis
Norut dutkit baicce ávžžuhit gielddaid eanet ovttasbargat ja nannet Ávjováre eamiálbmotregiovnna. Gielddat dál ovttasbarget jo muhtin eaŋkilsurggiin, nu mo IKT-bálvalusaid dáfus. Leat erenoamážit golbma suorggi gos dutkit oidnet gielddaid sáhttit nannet ovttasbarggu. Dat leat gielddaid plánasuorggis, rekrutterema ja gealboloktema dáfus ja ealáhusovttasbarggu dáfus.
– Plánasuorgi lea dakkár suorgi mas geavahuvvo olu teknologiija masa ferte gealbu. Dál oaidnit ahte gielddat rahčet dien bealde, leat unnán bargit, geain lea badjelmeare bargu ja unnán ovdánanvejolašvuođat. Deatnu lea áŋgiruššan nannet dien beali ja leat lihkostuvvan dainna. Lea dehálaš go plánasuorgi bidjá vuođu gielddaid ovdáneapmái, čilge Nygaard.
Rekrutterema ja gealboloktema dáfus lohká gielddaid sáhttit ovttasráđiid lágidit kurssaid ja nu ain, bargiide geat dárbbašit nannet gealbbu. Ealáhusovttasbarggu dáfus de jurddaša dutki ges erenoamážit Sámi ealáhusgárdima birra, mas Guovdageaidnu ii leat mielde dál.
Dollet čoahkkima Guovdageainnus
Guovdageainnu suohkan bovde álbmotčoahkkimii suohkanovttastahttima birra. Čoahkkin lea geassemánu 2. beaivvi diibmu 18:00 LES-viesus.
Váldoášši lea raporta mii lea ráhkaduvvon Norut bealis Guovdageainnu suohkana ja Kárášjoga gieldda ovddas.
Dutki Vigdis Nygaard boahtá dan čoahkkimii.
