-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATGáibidit Deanu soahpamušráđđádallamiid ođđasit joatkit

Gáibidit Deanu soahpamušráđđádallamiid ođđasit joatkit

-

-

Deanu guolástanvuoigatvuođaid eaiggádat Suoma bealde ja Norgga beale guolástanvuoigatvuođalaččat, atnet Deanu soahpamušráđđádallamiid meannudanvugiid leat lágaid vuostá ja vuoigatmeahttumin.

Deatnoleagi guolástanvuoigatvuođaid hálddašeddjiid (Deanučázádaga Guolástanhálddahus Norgga bealde ja 4 guolástangotti Suoma bealde) ovddasteaddjit, leat deaivvadan ja gávnnahan Deanu soahpamušráđđádallamiid meannudanvugiid oalle ártegin.

– Mii gáibidat soahpamušráđđádallamiid joatkima stáhtaid virggálaččat nammadan ráđđádallangottiin. Mii eat dohkket ráđđádallamiid lágahis sirdašuvvama moatti virgeolbmo háldui, čállet sii preassadieđáhusas man Edvard Nordsletta Deanučázádaga Guolástanhálddahusa nubbinjođiheaddji, Heikki Niittyvuopio Vuovdaguoikka osolašgotti jođiheaddji, Mika Aikio Ohcejoga girkosiidda osolašgotti jođiheaddji, Anne Nuorgam Veahčaknjárgga osolašgotti jođiheaddji ja Niilo Aikio Njuorggáma osolašgotti nubbinjođiheaddji leat vuolláičállán.

 

– Orrot geahččaleamen vázzit vuoigatvuođaeaiggádiid badjel

Deanučázádaga Guolástanhálddahusa nubbinjođiheaddji Edvard Nordsletta dadjá, ahte Oslo ja Helssega virgeolbmot orrot geahččaleamen dál vázzit badjel Deanu báikkálaš vuoigatvuođaeaiggádiid.

– Ja soabadit Deanu áššiin doppe máddin guhkkin eret dáppe Deanus min haga.

Son atná dáid virgeolbmuid duššin dahkamin Norgga gonagaslaš resolušuvnna ja Suoma ráđđehusa mearrádusa jagis 2012 Deanu soahpamušráđđádallamiid sáttagottiid ásaheamis.

 

– Sámi vuoigatvuođat báhcet gáddái

Norgga ráđđehusa stáhtačálli Lars Andreas Lunde ja Suoma eana- ja meahccedoalloministara sierraveahkki Jukka-Pekka Kataja leaba mannan čavčča soabadan Norgga ja Suoma stáhta bealis das, man vuođu ala Deanu soahpamuš ja guolástannjuolggadus galgá huksejuvvot.

– Sudno soabadanbohtosa vuođul sámi árbevirolaš guolástanvuoigatvuođalaččat gártet oalát gáddái. Dán soai leaba soabadan miettá Norgga ja Suoma virggálaš ráđđádallanorgánaid, almmá ahte ráđđehusat livčče fápmudan sudno ráđđádallat Deanu áššiin.

Dáid áššiid árvalit gaskaboddosaš soahpamuššii:

– Šihttojuvvo, ahte turisttaide heitojuvvo vuovdimis hálbbes lobit nugo bearaš- ja nuoraidlobit,

 

– Turistagoarttaid hattit bajiduvvojit nugo Deanučázádaga Guolástanhálddahus ja Suoma beali guolástangottit leat árvalan golggotmánus 2014 ,(fanaslohpi 600 kruvnnu/66 €, ja gáddelohpi 300 – 600 kruvnnu/33 – 66 €),

 

– Fanasregistrerennjuolggadusat divvojuvvojit nu, ahte Suoma beale fatnasidi mearri Deanus geahppána mearkkašanveara.

– Norgga ja Suoma ráđđádallanorgánaid jođiheaddjit leat ge guorrasan sudno árvalusaide ja hilgon virggálaš ráđđádallanorgánaid oalát. Guovddášeiseválddit Norggas ja Suomas orrot ná geahččaleamen garvit min áššeoasálaččaid, čállet guolástanvuoigatvuođaguddiid ovddasteaddjit.

 

Árvalit gaskaboddosaš soahpamuša

Sii gáibidit Deanu soahpamušráđđádallamiid meannudanvugiid čorgejuvvot nu, ahte guolástan-vuoigatvuođaid eaiggádat váldojuvvot duođalaččat ráđđádallanprosessii ruovttoluotta fárrui. Šiehtadallamiid galgá ge joatkit ja doalvut lohppii virggálaš ráđđádallansáttagottiid bokti.

– Mii árvalat, ahte ráđđádallamiid vuosttas muttus sohppojuvvo gaskaboddosaš njuolggadusain Deanu bivddu hárrái Deanu luossanáliid gáhttema várás, dassážii go ráđđádallamat leat dolvojuvvon lohppii. Dát gaskaboddosaš Deanu bivddu ráddjemat galggašedje doallat sisttis dušše daid áššiid, mas mii leat ovttaoaivilis.

 

– Mii, Deanu čázádaga guolástanvuoigatvuođaid sápmelaš eaiggádat guktuid bealde joga, bivdit dákko bokti veahki Norgga ja Suoma beale sámedikkiin gádjut ja sihkkaruššat min bivdo- ja eamiálbmotvuoigatvuođaid ollašuvvama maiddái Deatnoleagis, loahpahit sii.

 

-Almmuhus-