-Almmuhus-
OĐĐASATGáibida badjel guokte jagi giddagassii goappáge

Gáibida badjel guokte jagi giddagassii goappáge

-

-

Aiddo gearggaiga áššáskuhttit Sis-Finnmárkku diggegottis ovdanbuktiime diggái makkár ráŋggáštumi gáibidit dan guovtti divdui geat leaba áššáskuhtton.

Badjel golbma vahku lea diggi bistán Sis-Finnmárkku diggegottis, gos guokte dievddu leaba áššáskuhtton mearkarievdadeamis, bohccuid biinnidan ja verrošan boraspirevahátbuhtadusain. 

33 vihtana leat buktán iežaset čilgehusa.

 

Heaitit bohccuiguin
Ráŋggáštusgáibádus áššáskuhttiid bealis lea nuorat divdui guokte jagi giddagasa, ja boarráset divdui guokte jagi ja ovcci mánu. Áššáskuhttit maid čuoččuhit ahte soai galgaba dubmehallat nu ahte eaba beasa šat bohccuiguin bargat viđá jahkái.

Son muittuhii dikki ahte doaibmagielddus ii leat ráŋggáštus, muhto galgá suodjalit elliid. Soai galgaba maid máksit boraspirevahátbuhtadusa ruovttoluotta.

Boarraset dievdu šadda máksit 850 932 ruvnno ruovttoluotta, ja nuorat dievdu 836 000 ruvnno máksit ruovttoluotta.

 

Veahkkálaga
Lei áššáskuhtti Hans Tore Høviskeland gii ovddidii áššáskuhttiid bealis ráŋggáštusgáibádusa dan guovtti divdui.

Ovdanbuktimis logai son ahte diggi galgá árvvoštallat daguid čavgejeaddjin, ja go soai leaba veahkkálaga bargan dáid áššiid, de ii galgga nu stuora erohus ráŋggáštusas.

Áššáskuhtti maid čuoččuhii ahte vaikke boarráset dievdu lea eambbo bohccuid suoládan ja eambbo bohccuid reaidduin čuggon ja dakko bokte verrošan boraspirevahátbuhtadusain, de ii galgga stuora erohus sudno ráŋggáštusas.

Odne diibmu guovttis álget bealušteaddjit iežaset loahppaprosedyrain, ja plána mielde gerget ihttin, duorastaga geassemanu 16. beaivvi, diibmu 12:00.

 

-Almmuhus-