Leat go eahpesihkar sáhtát go váldit vuostá gussiid geat bohtet eará guovlluin? Romssa ja Finnmárkku fylkkadoaktáris leat rávvagat beassážiidda.
Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji čállá preassadieđáhusas beassášrávvagiid njoammunsuddjema ektui.
– Leat čuožžilan gažaldagat das go leat stuorra erohusat njoammunleavvamis olles riikkas dál go beassážat lahkonit. Gosa sáhttá mátkkoštit? Maid ii galggašii dahkat, ja galggašedje go Romssa ja Finnmárkku ássit váldit vuostá gussiid eará osiin riikkas, gos lea olu njoammun? cealká fylkkadoavttir, Anne Grethe Olsen, preassadieđáhusas.
Čuovo ássangieldda njuolggadusaid
Ráđđehus ávžžuha garvit dárbbašmeahttun mátkkiid, garvit kollektiivajohtolaga ja ráddjet oktavuođaid. Dasa lassin ávžžuhuvvo ahte eanaš doaimmat čađahuvvojit olgun. Jus boađát guovllus gos leat čavgadet njuolggadusat, de galggat daid čuovvut maiddái doppe gosa mátkkoštat.
– Romssas ja Finnmárkkus lea oalle unnán njoammun. Muhto muhttašuvvan virus njoammu jođánit, ja sáhttá dagahit ahte njoammun leavvá eanet, cealká fylkkadoavttir Anne Grethe Olsen preassadieđáhusas.
Vihtta rávvaga
Son rávve studeanttaid ja earáid geat galledit fylkka beassášluomus bures árvvoštallat dili, ja árvvoštallat lea go mátki duođaid dárbbašlaš ovdal go mearridit mátkkoštit. Son ávžžuha buohkaid geat áigot Romsii ja Finnmárkui:
– Erremii logi beaivái
– Váldit jođánisiskosa 24 diimmu ovdal go vuolgá mátkkoštit ja jus lea positiiva iskkus, de ii galgga vuolgit mátkkoštit
– Váldit ođđa iskosa viđat beaivvi go olle gildii man galleda
– Čuovvut ássangieldda njoammunsuddjennjuolggadusaid earret eará gustovaš njálbmesuoji geavaheamis ja hárjehallanguovddážiid galledeamis
– Doalahit gaskka buohkaide, unnimusat guokte mehtera, earret dáluolbmuide
Maiddái sii, geain leamaš guossi guhte boahtá ruksesdási guovlluin, mannet erremii logi beaivái, maŋŋel go guossi lea mannan.
