-Almmuhus-
OĐĐASATFuomášuhttet dearvvašvuođaváttuid ja riskka maid duhpát buktá

Fuomášuhttet dearvvašvuođaváttuid ja riskka maid duhpát buktá

-

-

Odne lea máilmmi duhpátkeahtes beaivi.

WHO lea mearridan miessemánu 31. beaivvi máilmmi duhpátkeahtes beaivin. Ulbmil dainna beivviin lea fuomášuhttit dearvvašvuođaváttuid ja riskka maid duhpát buktá.

Dán jagáš fáddá lea mo duhpát čuohcá geahppáide negatiivvalaččat máŋggaládje – borasdávddas geahpesdávdii.

 

Čuohcá passiiva borgguheddjiide maid

Finnmárkku ja Romssa logut (2014-2018)

Galle beaivválaš borgguheaddji

Finnmárkkus: 16% nissona, 14% dievddu

Romssas: 11% nissona, 13% dievddu

 

Galle beaivválaš snuvssejeaddji

Finnmárkkus: 10% nissona, 21% dievddu

Romssas: 5% nissona, 19% dievddu

Gáldu: https://www.ssb.no/statbank/table/07662/tableViewLayout1/

 

Galle beaivválaš áhpehis borgguheaddji 2017:s

Finnmárkkus: 6,3% árrat áhpehisvuođas

Romssas: 5,3% árrat áhpehisvuođas

 

Finnmárkkus: 3,3% loahpas áhpehisvuođas

Romssas: 1,7% loahpas áhpehisvuođas

Gáldu: http://statistikkbank.fhi.no/mfr/

Buohkaide, geat áiggi mielde šaddet passiiva borgguheaddjin, lea liikká stuora riskka oažžut daid buozalmasvuođaid go sii geat borgguhit. Geahppát leat dat orgánat rupmašis mat vaháguvvet eanemusat duhpáha dihte.

Mánát leat earenoamáš hearkkit earáid duhpátsuvvii, go sin geahppát ja immunvuogádat eai leat gárvásii ovdánan. Mánát vuigŋet maid jođáneappot go rávesolbmot ja danne sáhttet vuoigŋat eambbo suova.

Alla lohku iskosis čájeha ahte mánáin, geat bohtet ruovttuin gos váhnemat borgguhit, lea stuorát riska vuoiŋŋahatbohccibuozalmasvuođaide go mánáide ruovttuin gos eai borggut. Mánáin geain juo lea ástmá, sáhttet šaddat eambbo váttut dainna jus váhnemat borgguheaba.

 

Nannejuvvot riekti borggutkeahtes birrasii

Norggas lea buot mánáin riekti borggutkeahtes birrasii. Son gii lea vásttolaš mánáide galgá bearráigeahččat ahte dát riekti ollašuvvá. Dat lea dego ovttaládje njuolggadus duhpátvahátlága §28:s. Dat mearkkaša ahte jus rihkku dan njuolggadusa, de ii ráŋggáštuvvo, muhto diktit mánáid leat passiiva borgguheaddjin lea aŋkke lobiheapme.

– Mii diehtit ahte oallugat borgguhit biillas gos mánát čohkkájit, ja ahte leat ain muhtumat geat borgguhit ruovttuin gos mánát leat, dadjá NAAF gulahallanhoavda, Hogne Skogesal preassadieđáhusas.

– Dat sáhttá čájehit ahte dát njuolggadus ii leat doarvái čalmmustahttojuvvon.

 

Fáktá

– 20% mánáin ja nuorain ja birrasii 8% rávesolbmuin lea dahje lea leamaš ástmá.

– 12% álbmogis borgguhit beaivválaččat (9% muhtumin).

– 12% álbmogis snuvssejit beaivválaččat, mearkkašahtti lassáneapmi maŋemus jagiid, maiddái nuorra nissoniin.

– Borgguheapmi áhpehisvuođas, ja ahte eadni šaddá passiiva borgguheaddjin go lea áhpeheapme, dagaha ahte lea stuorát riska ahte mánás lea ástmá.

– Borgguheapmi, lassin mánáidástmái lea dábáleamos sivva geahpesdávdii.

– Duhpátsuovva lea deháleamos riskafáktor jápmimii vuollel  70-jahkásaš álbmogis (20% jápmimiin), ja stuorámus riskafáktor masson eallinjagiide olles álbmogis.

Gáldu: ssb.no (2018)

-Almmuhus-