-Almmuhus-
OĐĐASATFitne geahččamin badje­olbmuid dili 

Fitne geahččamin badje­olbmuid dili 

-

-

Eanadoallodirektoráhta olbmot ja boazodoallodirektevra fitne mannan bearjadaga geahččamin mo orohat 16 badjeolbmot leat birgen dán dálvvi guohtunroasus, go njuoskadálkkit árradálvvi lohkkadedje guohtumiid Kárášjoga máttabealde.

Eanadoallodirektoráhta fágadirektevra Magnar Evertsen, Eanadoallodirektoráhta hálddahusdirektevra Jørn Rolfsen ja boazodoallodirektevra Liv Berit Hætta fitne galledeamen orohat 16 máttabealde mannan bearjadaga, Beaivvášgietti guovllus Kárášjoga gielddas. 

– Dán mátkkis leat mii oaidnán mo badjeolbmot geavatlaččat heivehit iežaset doalu guohtunroasu ektui vai birgejit, lohká Eanandoallodirektoráhta fágadirektevra Magnar Evertsen. 

– Mii leat ádden ahte stuorra guovlluin orohagas lea guohtunroassu ja olusat leat juo johttán davás. Mii finaimet maid siiddain gos lea veaháš buoret guohtun, muhto go geahččá obbalohkái, de bibme eatnasat bohccuid juohke beaivvi, mii mielddisbuktá olu barggu ja fievrrideami, sihke fuođđariid ja suoidnespáppaid, lohká Eanandoallodirektoráhta hálddahusdirektevra Jørn Rolfsen.

Evttohus juolludit 30 miljovnna kruvnna 

Boazodoallodirektevra Liv Berit Hætta muitala sii dán mátkkis deaivvadedje earret eará Leif Anders Sombyin. Jørn Rolfsen muitala ahte sii leat Kárášjogas čoahkkinastán orohat 16:in, Biebmobearráigeahčuin ja stáhtahálddašeddjiin. 

– Dán mátkkis leat olu guorbmebiillat, mat leat fievrredan bohccuid, boahtán min ovddal. Dat mat velá leat báhcán, daiguin johttájit guovtti dahje golmma vahku geažis. Dál, go sihke fuođđarat ja boaldámuš leat mealgat divron, de lea čielggas ahte boazoealáhus lea váttis dilis go galget hálddašit sihke guohtunroasu ja gálvodivrudeami, mii diehttelasat addá ekonomalaš váttisvuođaid ja dasa gullevaš hástalusaid. Stuorradiggi galgá meannudit odne dahje lagamus beivviid evttohusa mas árvalit juolludit 30 miljovnna kruvnna roassogearggusvuođafondii. Mii ávžžuhat buohkaid ohcat doarjaga geat leat guovllus gos lea duođaštuvvon guohtunroassu. Lea dehálaš ahte buohkat ohcet ja ahte orohagat sáddejit ohcamuša stáhtahálddašeaddjái nu ahte Eanandoallodirektoráhtta sáhttá máksit sidjiide doarjaga, deattuha Eanandoallodirektoráhta hálddahusdirektevra Jørn Rolfsen.

Dehálaš plánet guhkes áigái

Boazodoallodirektevra Liv Berit Hætta muitala ahte dál lea áigi oažžut sadjái guhkes áiggi vuogádaga dákkár heahtedillái, go maŋimuš jagiid leamaš olu roasut. Son evttoha biebmagoahtit bohccuid veaháš čakčat, hárjáneame dihtii, vai eai buohccá dahje rávžžat. 

– Lea han vejolaš oastit suoidnespáppaid maid, ii dušše fuođđariid, go dasa han oažžu maid doarjaga. Ožžon áddejumi Biebmobearráigeahčus ahte boazu gierddai dan biebmama bures, jus ii leat biebmagoahtán menddo maŋŋit, lasiha Magnar Evertsen.

– Ealáhus lea čájehan guhkit áiggi ahte sii máhttet heivehit dili dálkkádahkii. Lea várra nu mo Liv Berit Hætta evttoha, ahte galggašii ráhkadit gearggusvuođaplána ja vejolašvuođa johttát ealuin nuppe sadjái jus guohtumat hedjonit, dahje lea suoidni olámuttus ja ahte lea gearggusvuođakonto vai sáhttá jođánit dustet váttisvuođa. Biebmobearráigeahčču ávžžuha ge ahte diet oasit leat mielde plánas, lohká Jørn Rolfsen. 

Duođaštuvvon guohtunroassu

Eanadoallodirektoráhta hálddahusdirektevra Jørn Rolfsen muitala sii leat čuvvon gearggusvuođalávdegottiid čoahkkimiid ja guohtunroassu lea duođaštuvvon leat stuorra osiin sihke Romssas ja Finnmárkkus. Lohká sii besse ieža oaidnit man váttis lea bohccui olahit biepmu.

– Eai mii leat biehttalan badjeolbmuid dahje roassolávdegottiid ahte lea guohtunroassu. Min ulbmil lea leamaš gullat mo boazoealáhus vásiha dan ja gulahallat singuin dan guovllus gos dat dáhpáhuvvá, lohká boazodoallodirektevra Liv Berit Hætta. 

Eanadoallodirektoráhta Jørn Rolfsen lohká badjeolbmot leat su hirpmástuhttán go nu čehpet leat nagodan heivehit ealáhusa guohtunrossui. Muhtumat leat rátkán ealu smávit čorragiidda ja nu nagodit gávdnat guohtuma, earát fas lea johttán davás jus lea lohkkašuvvan guohtun.

– Muđui geahččalat gávdnat buoret čovdosa mo mii galgat jođánabbot buktit roassodoarjaga go roassu álgá. Mii leat ádden ahte váldá áiggi, vuos čoahkkinastin, dasto fitnat geahččamin ja duođaštit, ruđaid gávdnat ja ohcat.  Olles dan áiggi dárbbaša boazu biepmu, ja badjeolmmoš šaddá  olu golahit. Mii leat gulahallan fuođarvuvdiiguin nu go Felleskjøpet oažžun láhkai kredihta. Galggašii gávdnat dávgilis čovdosa go dat mii lea dál, go dákkár guohtunroasut sáhttet boahtit dávjjibut go dat guokte guohtunroassojagi, lohká Jørn Rolfsen. 

– Boazodoalu doaibmansoahpamuša bokte leat ožžon bargun dán jagi, 2022:s, dárkkistit mo roassogearggusvuohta doaibmá ja mo dan sáhttá buoridit, lohká boazodoallodirektevra Liv Berit Hætta. . 

Lea buorre go eiseválddit fitnet

OVDDASTEADDJI: NBR ja Kárášjoga Johttisámiid Searvvi jođiheaddji Leif Anders Somby. Vuorkágovva: Josef Isak Utsi.
OVDDASTEADDJI: NBR ja Kárášjoga Johttisámiid Searvvi jođiheaddji Leif Anders Somby. Vuorkágovva: Josef Isak Utsi.

Leif Ánde Somby lea Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis (NBR) nubbijođiheaddji ja jođiha Kárášjoga Johttisámiid Searvvi,  ja son gullá orohat 16:i gos eiseválddit fitne mannan bearjadaga. Lohká lei hui buorre go badjeolbmot ja eiseválddit gávnnadedje mannan duorastaga Kárášjogas ja go fitne orohat 16 galledeamen. Lohká čoahkkimis bohte olu áššit ovdan mainna stáhtahálddašeaddji ain ferte bargat. Čilge čoahkkimis besse eiseválddit gullat mo badjeolbmot leat čoavdán guohtundili váttisvuođaid dán dálvvi. Somby muitala eiseválddit gallededje golmma siidda orohat 16:s, earret eará sin siidda Šalččus. 

– Min dálvebáikkis leat guhtta doalu. Mii leat rátkán dan golmma sadjái, guokte doalu lea báhcán buot lulimussii ja guokte doalu lea davvelis ja guokte doalu leat juo mannan mearragáddái. Go lea heajos guohtun, de lea buorre háddjet ealu iešguđet sadjái, dalle lea rátkka hui vuogas, nie leat čoavdán dál ja ovddit jagi. Go olu bohccot leat ovtta sajis, de atnet olu eanet eatnama. Unnit bohccot atnet unnit eatnama, lohká Leif Ánde Somby. Somby muitala ahte eiseválddi ovddasteaddjit jerre mo sii leat birgen dán dálvi ja mo sii leat čoavdán váttisvuođaid.

– Mun leamašan mielde NBR oktavuođas maid ja oaidnán buot beliid, ovttaláhkai  dovddan daid duogážiid. Muhtin čuoggát leat šaddan buorebun dál, muhto báhce maid čuoggát maid ferte buoridit ovddos guvlui jus gártá dákkár dilli fas. Ferte oaidnit mo dilli lea. Nuppi vuoru sáhttá dilli rievdat, lohká Leif Ánde Somby.

Heajus guohtun

Orohat 16  badjeolmmoš Mathis Somby muitala son lea biebmagoahtán ealu ođđajagemánus juo. Son muitala mo golggotmánus olu muhtii ja hállemasnjázut suddadedje muohttaga juohke guovllus earret Kárášjoga máddelit osiid. Rádjá lea mannan davábeale Kárášjoga. Mađe máddelabbot dađe heajut guohtun.

– Gal dáppe leamaš heajos guohtun, mii leat áigá geasehišgoahtán ráhkaduvvon fuođđariid, ođđajagemánu rájes. Mađe lullelii Kárášjogas, dađe heajut guohtun leamašan. Go skábmamánus galmmii, de šattai 10-15 sentte assás jiekŋa eatnama vuostá, iige dan nagot čorbmat moallunge. Muhtin ráje bohccuin eai fuola, ovdal jápmá. Moatti vahku áigi doalvvui muhtin oasi ealus davás, oainnat go boazu hedjona, de ii biso čoahkis ge, muitala Mathis Somby. 

-Almmuhus-