-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATFinnmárkulaččat eai dáhto šat badjelgehččojuvvot

Finnmárkulaččat eai dáhto šat badjelgehččojuvvot

Journalista

-

-

Finnmárkku mearraluossabivdiin leat vuordámušat Sámediggái, Finnmárku fylkagildii ja FeFoi geat oktasaš cealkámušas gáibidit ahte báikkálaččain galgá stuorát váikkuhanvejolašvuohta go eiseválddit ráddjejit bivddu ja guolásteami Finnmárkkus. Dál vuordá Finnmárkku mearraluossabivdiidsearvi ahte ovttasráđiid nagodit seailluhit ealáhusa.

Finnmárkku mearraluossabivdiid searvi lea sakka behtton maŋŋel go guovddáš eiseválddit bálkestedje sin gulaskuddama šiehtadallamiin mannan geasi.

Dál vurdet mearraluossabivdit ahte ovttasráđiid nagodit čoavdit ealáhusa hástalusaid.

– Lea buorre gullat ahte Sámediggi, Finnmárku fylkagielda ja Fefo leat ráhkadan oktasaš cealkámuša. Mun doaivvun dá eai leat guoros lohpádusat, ja ahte sii dorjot min ja ovttasráđiid minguin ráhkadit oktasaš strategiija vai oččošeimmet buoret eavttuid mearraluossabivdui, lohká Finnmárkku mearraluossabivdiid searvvi jođiheaddji Åsmund Nilsen.

 

Eanet váikkuhanvejolašvuohta

Mannan vahkkus deaivvadedje Sámediggi, Finnmárkku fylkagielda ja Finnmárkoopmodat.

Čoahkkimis riegádii oktasaš cealkámuš mii gáibida ahte finnmárkulaččain galgá eanet dadjamuš go eiseválddit regulerejit bivddu ja guolásteami Finnmárkkus.

Finnmárkoláhka cealká ahte luondduhálddašeapmi galgá buorrin fylkka ássiide, ja danin oaivvildit bealit ahte eiseválddit fertejit váldit vuhtii báikkálaččaid máhtu ja rivttiid.

 

Badjelgehččojuvvojit

Cealkámušas boahtá ovdan ahte finnmárkulaččat dovdet iežaset badjelgehččojuvvon go eiseválddit ráddjejit bivddu ja guolásteami fylkkas, sii vásihit maid ahte olggobealde olbmuin lea eanet dadjamuš go sis.

Finnmárkku mearraluossabivdiid searvi lea dán dilis.

– Mis lea čoahkkin dán vahkkoloahpas Leavnnjas, doppe ságastallat mearraluossabivddu birra. Mii áigut earret eará hállat Norgga ja Suoma šiehtadusa birra, lea han áibbas árvvoheapme ahte Suoma eiseválddiin galgá dadjamuš Finnmárkku mearraluossabivdui. Dieđán ahte sihke guolástusministtar ja Sámediggi leat ovttaoaivilis minguin, muitala Nilsen.

 

Áitá ealáhusa

Finnmárkku mearraluossabivdu lea sakka ráddjejuvvon, ja dát áitá ealáhusa.

Sii besset dušše vihtta vahkku jagis bivdit, ja maiddái dán siskkabealde leat addojuvvon áiggit.

– Mii sávvat ahte beasašeimmet ráfis bivdit. Mii dieđusge sáhttit šiehtadallat bivdoáigodagaid, muhto min mielas lea boastut ráddjet mearraluossabivddu go sis-eatnamis besset luosaid bivdit golbma mánu njuolgut. Doppe bivdet maiddái gođđoáiggi, čilge Nilsen gii maid dadjá iežaset gáibidit seamma vuoigatvuođaid go gáidánuohtte- ja jođđofierbmebivdiin leat.

 

Dovdet mearraluossabivddu buoremusat

Sámedikki, Finnmárku fylkkagieldda ja Fefo cealkámušas ohcalit erenomážit eanet váikkuhanvejolašvuođa mearraluossabivdui.

Sii dáhtot oainnat áimmahuššat sámi kultuvrra ja árbevieruid mat leat čadnon ealáhussii.

– Mii dovdat ealáhusa ja danin fertešedje eiseválddit guldalit min. Lea áibbas čielggas ahte mii dáhtut váikkuhit go háliidat seailluhit dehálaš ealáhusa. Mearraluossabivdu lea ovdamearkadihti hui dehálaš liigedienas boanddaide ja livččii hui dehálaš nuoraid oččodit ealáhussii. Sii dađibahábut eai arvva bivdigoahtit go mearraluossabivdu lea nu garrasit ráddjejuvvon, čilge Finnmárkku mearraluossabivdiidsearvvi jođiheaddji Åsmund Nilsen.

 

Barget ain mearraluossabivdiid vuoigatvuođaiguin

Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka lea hui movttet go lea ovttaoaivilvuohta sin, Finnmárku fylkka ja Fefo gaskas.

Son dadjá iežaset gearggusin bidjat searaid bargat viidáset mearraluossabivdiid vuoigatvuođaiguin.

– Mii leat gergosat sin doarjut. Sámediggi lea jo olu jagiid bidjan dása searaid. Dađibahábut badjelgehčče eiseválddit buot min oaiviliid mannan konsultašuvnnain. Lean sakka beahtahallan go jotket goaridit mearraluossabivddu. Mii bargat ain dáinna ja mun geahččalan buot vejolašvuođaid mat sáhtaše buoredit ealáhusa dili, lohká son.

 


Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Vuorkágovva: Kila Anti

Oččodit nuoraid áitojuvvon ealáhussii

Ovttasráđiid leat bealit bargagoahtimin rekrutteret nuoraid mearraluossabivdui.

Sámediggeráđđi čilge ahte sis lea dát vejolašvuohta go Finnmárkku fylkkagielda oamasta skuvllaid gos nuorat gazzet oahpu ja Fefo ges láhčá sidjiide bivdobáikkiid.

– Mii ballat ahte árbevirolaš mearraluossabivdu jávká, danin áigut sihkkarastit ahte nuorat ohppet dán árbevieru. Lea nu dehálaš ovddidit ealáhusa go mii oaidnit ahte bivdu šaddá unnit ja unnit. Nuorat eai oainne ávkki dás go bivdoáigi lea gáržžiduvvon, lohká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.

 

Čohkken gievrras návccaid

Go Sámediggi, Finnmárku fylkkagielda ja Finnmárkoopmodat ovddidit oktasaš cealkámuša, de leat dieđiheamen ahte lea eahperehálaš badjelgeahččat báikkálaččaid oaiviliid ja signálaid.

– Mis lea gelbbolašvuohta ja diehtit go galgá vuoruhit min guovllus. Lean hui duhtavaš go mis lea oktasaš cealkámuš. Go mii leat guokte álbmotválljejuvvon orgána ja eananhálddašeaddji, de leat čohkken hui gievrras návccaid. Ovttas jáhkkán iežamet gievrrat ja danin ferte min jietna gullot, lohká Muotka.

 

Doaivu olahit eiseválddiide

Finnmárkoopmodaga stivrajođiheaddji Marit Kirsten A. Gaup maid jáhkká iežaset gievrrat go ovttasbarget.

Son doaivu olahit eiseválddiide.

– In sáhte einnostit vuhtiiváldet go min buorebut, muhto mun doaivvun dan go oidnet ahte mis lea oktasaš oaidnu. Eiseválddit leat addán midjiide vejolašvuođa hálddašit Finnmárkku eatnamiid, ja danin fertejit čájehit ahte eai atte ovttain gieđain ja váldde nuppi gieđain, lohká Gaup.

 


Finnmárkoopmodaga stivrajođiheaddji Marit Kirsten A. Gaup.
Vuorkágovva: Astrid Helander

 

-Almmuhus-