-Almmuhus-
OĐĐASAT– Fertet ráhkadit bargoaddistrategiija

– Fertet ráhkadit bargoaddistrategiija

-

-

Kárášjoht listtu Sissel Gaup lohká gieldda dearvvašvuohtasuorggi dili leat dohkketmeahttumin. Son gal váillaha čielga strategiijaid gieldda bealis.

– Dál gal lea áigi ahte rahpat iežamet čalmmiid ja duođas bargagoahtet dainna dilálašvuođain mii guoská min bargiide, ii leat dušše dearvvašvuođasuorggis olu buozalmasvuohta, seamma lea skuvllain ja mánáidgárddiin. Nu ahte doppe lea mii nu boastut ja mii fertet duostat dan digaštallagoahtet, lohká Kárášjoht´ listtu Sissel Gaup.

 

Olu hástalusat

Maŋimuš beivviid lea Ávvir čállán áššiid main Kárášjoga gieldda dearvvašvuođaossodaga hástalusat leat boahtán ovdan.

Vuossárgga vuos beakkehii ahte gielda lea šaddan guokte boarrása šaddan sáddet Detnui go Kárášjogas váilot buhcciidruoktosajit.

Dasto muitalii ges Fágalihttu luohttámušolmmoš Alma Helander ahte buohccidivššáriin lea nu eahpe einnostahtti bargodilli ahte lea čuohcagoahtán sin dearvvašvuhtii.

Seammás lea gielda maŋimuš jagiid šaddan máksit goasii 400 duhát ruvnno ovddas sáhkuid Finnmárkku buohccivissui, go eai leat sáhttán vuostáiváldit pasieanttaid.

 

– Bargoaddipolitihkas juoga boastut

Dáidda áššiide lea Kárášjoht listtu gielddastivrraáirras Sissel Gaup sákka reageren.

– Lea bargoaddipolitihkas juoga boastut, dat ferte leat nu. Go mii oaidnit, mii gullat maid fágalihttu lohká, leat bargit muinna váldán oktavuođa dál árrageassit ja muitalan dat lea lossat, eahpesihkkarvuohta, sii bealkkahallet, go lea nu hušša ja dovdet dan ahte ii oktage áimmahuša sin, ii oktage beroš sis ja dat guđđet bargguideaset go lea nu lossa bargodilli. Ja dat buohccidivššár geainna maŋimuš hállen, dat lei ohcagoahtán eará barggu, Finnmárkoklinihkkii mannet, Sánagii mannet, muitala son.

Gaup ii loga leat ođasin dan go dearvvašvuođasuorggis lea olu buozalmasvuohta.

– Mun lean njeallje jagi viggan jo hállat dan seamma. Measta juohke gielddastivrračoahkkimis gos leat leamaš bušeahttagieđahallamat de leat bidjan liigeárvalusa man eanetlohku lea dohkkehan, muhto ii han dat leat dáhpáhuvvan mihkkege, lohká son.

 

Váilot strategiijat

Son oaivvilda ahte dál lea áigi ráhkadit strategiijaid mainna dustejit daid hástalusaid maid vásihit dearvvašvuođasuorggis.

Vuosttažettiin namuha bargoaddistratgiija:

– Dat muitalivččii maid vuoruhat min gielddas, dat ráhkada dan geainnu ovddasguvlui, dien einnostahttivuođa, dat muitala mainna lágiin mii áigut bargiid geavahit ja makkár bálvalusat mis galget. Dat muitalivččii maiddái dearvvašvuođabálvalusaid, makkár dárbbut mis leat boahtte áiggis. Muhto mis ii gávdno dakkár strategiija, lohká son.

 

Mearrideaddjit eai dovdda dárbbuid

Dasto oaivvilda gieldda dárbbašit maiddái dearvvašvuođaplána mii muitalivččii makkár dárbbut gielddas leat ovdamearkkadihtii 10 jagi ovddasguvlui.

Dál ii gávdno dakkár plána ja Gaup muitala ahte de eai dieđe politihkkárat makkár vuoruheamit leat dárbbašlačča.

– Mun politihkkárin in dieđe makkár dárbbut leat jus in dovdda dan suorggi. Go in gávnna plána maid sáhtán lohkat de mun in oainne mii lea dárbbašlaš min gielddas dan boahtte njeallje, vihtta, guhtta jagi. Dan oainnán mun hui dárbbašlažžan.

– Dat lea maid oadjebasvuođa hukset buohkaide, muhto dat addá maid midjiide mearredanvejolašvuođa geat galgat dan ruhtaseahka stivret, dahje doaibmabijuid mearridit. Geavaheddjiide addit dan oadjebasvuođa ja maiddái oapmahaččaide boahtteáiggis.

 

Gaup oaivvilda gieldda dál leat heahtedilis jo lohká iežaset johtilit fertet gávdnat čovdosa ovttasráđiid.

– Makkár čovdosiid?

– Na vuosttažettiin fertet bargiiguin álgit vára váldit, gávnnahit ahte mii lea sivva go eai loavtte barggus. Gulahallat singuin. Politihkalaččat gal eat leat goassege jearran bargiiguin dán birra, dat ii leat dahkkon bargobirasiskan ge mii muitalivččii gielddastivrii ahte dá de lea dat váttisvuohta gielddas. Dat dego garvet de, mii leat dáhtton muhto ii leat čađahuvvon, lohká son. 

 

 

-Almmuhus-