-Almmuhus-
-Almmuhus-
MAGASIIDNA – Ferten varra suoládit ruovttoluotta

– Ferten varra suoládit ruovttoluotta

-

-

Vaikke dat fanas mainna áiggošii borjjastit Spanias Norgii lea ge suoláduvvon, de dat ii bisset Sandra A. Eira čuovvoleamis iežas niegu.

 – Go jovden Spaniai de fuomášin ahte fanas ii lean doppe gos galggai leat. Muhtimat ledje suoládan dan, muitala Sandra Andersen Eira.

Nu biddjui stuorra ohcanakšuvdna johtui mas spánska politiijat, Spánska Hápmanmariidna ja dát sámenieida ledje guovddážis.

 – In mun jáhkkán ahte šaddá nie stuorra ášši, jurddašin ahte mun dušše dieđihan sidjiide ahte fanas lea jávkan, čaibmá Sandra.

 

Sandra Andersen Eira (29) lea sámenieida guhte lea Leaibevuonas, Porsáŋggus eret. Dál lea son ráhkkaneamen stuorra mátkái. Son lea oainnát áigumin borjjastit Spanias gitta Norgii.

 – Dat álggii dakkár smávva jurddan dies go čohkohallen eatni geahčen Leaibevuonas, ja de viiddui veaháš, reašká Sandra.

Son muitala iežas olles eallima niegadan dákkár mátki čađahit.

 – Muhto eallin «dáhpáhuvvá» iige álot leat vejolaš čađahit dan maid háliida, dál dattege lean dakkár dilis gos sáhtán vuoruhit ná, dadjá son ja lasiha:

 – Buohkat sáhttet nagodit dán, ferte dušše lávket dan guvlui ja gierdevaččat ráhkkanit. Muhtin áššiid ferte ges vuoruhit eret.

 

Fatnasa oaččui nuvttá

Álgo-álggus lei jurdda borjjastit Norgga rittu mielde, muhto de soaittáhagas goittot rievddai plána.

Sandras orro oalle lihkku. Son lea eaktodáhtolašbargi Piráhtafestiválas mii lágiduvvo Tønsbergas suoidnemánus, dan oktavuođas deaivvai muhtin albmá guhte fálai sutnje fatnasa nuvttá, muhto fanas lei Spanias.

Nu álggii ge plánet mátki mas ieš galgá leat ekspedišuvdnajođiheaddji.

 – Dasto fertejit vel unnimusat guovttis leat mielde, okta ferte kapteaidna nubbi ges dábálaš borjjasteaddji, muitala Sandra ja čilge iežas bargun plánet visot.

Ja dat «visot» lea oalle olu.

 – Mun plánen ja mearridan gokko galgat borjjastit, gos bisánat, mat galget mielde, makkár biepmut ja rusttegat galget mielde, ekonomiija na njulgestaga visot, muitala son.

Kapteainnas ges galgá leat ovddasvástádus čuovvut Sandra plána ja das lea maid ovddasvástádus fatnasa ja borjjasteddjiid sihkkarvuođas.

 

 – Na leat bat don hárjánan borjjastit?

    – In leat, in leat goassege borjjastan. Danne ozan ge kapteainna, reaškkiha son.

 


NIEHKU: Dákkár fatnasiid gal beassá Sandra hárjánit oaidnit go de borjjasta gaskaábis Norgii.
Priváhtagovva: Sandra A. Eira

Vaikke Sandra ii leat ge borjjastan de ii leat amas merrii. 2013:s barggai guolásteaddjin, muhto dalle lei šárka mohtorfatnas alde barggus.

 – Guollebivdiin lea garra bargu, muhto liikká lean das rájes áibbašan ruovttoluotta meara ala, dál beasan dan dahkat nu ahte in dárbbaš guollehájain váivašuvvat, leaikkastallá son. 

 – Dieđusge muhtin báikkiin bisánat, oasttestit eanet biepmu ja basadit. Muhto ii šatta gal mihkkege luomostallanmátkkiid. Váldojurdda lea beassat vásihit borjjasteami ja meara.

Sandra A. Eira, ekspedišuvdnajođiheaddji

 

Sandra hállá hui jođánit ja leaikkastallá. Son orro illudeamen mátkái, muhto ovdal go besset borjjastit de ferte fanas-ášši njuolgat.

Ovddit vahkus lei son Spanias geahččamin fatnasa, muhto dat lihkku man álggos vásihii go fatnasa oaččui nuvttá, orui nohkamin. 

Go joavddai dohko de fanas ii gávdnon. Nu šadde ge ohcagoahtit dan.

 – Loahpas gávdnui fanas, muhto buot rusttegat gal ledje jávkan. Jurdda lei fatnasa veaháš divodit, muhto dál diehttelasat šaddá veaháš eanet bargu dainna maid, muitala son.

Ii ge das doarvái, Sandra ii vel ge dieđe mo fatnasa oažžu iežas háldui fas.

 – Dál lea olu báberbargu oažžut dan fas ruovttoluotta, mariidna leat dutkamin ášši ja mun geahččalan gulaskuddat eiseválddiiguin. Muhto spánska vuogádaga dihte soaittán šattan «suoládit» iežan fatnasa ruovttoluotta, čilge ieš.

 

Ii leat mihkkege luomuid

Jus fal fanas-ášši njuolgá de lea jurdda beassat johtui suoidnemánu loahpas ja de njealji vahkkus borjjastit ruovttoluotta Norgii. Ja mátkis lohká iežaset bisánit nu hárve go vejolaš.

 – Dieđusge muhtin báikkiin bisánat, oasttestit eanet biepmu ja basadit. Muhto ii šatta gal mihkkege luomostallanmátkkiid. Váldojurdda lea beassat vásihit borjjasteami ja meara.

 

Sandra lea ráhkadan siiddu facebookii man lea gohčodan «Turbotur», doppe muitala son iežas fearániid ja vásáhusaid birra ja juohká govaid.

 

 

-Almmuhus-