-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Fertejit soabahan­doaimmat main juohkehaš beassá leat sápmelažžan nu go lea

– Fertejit soabahan­doaimmat main juohkehaš beassá leat sápmelažžan nu go lea

-

-

Doavttergrádastipendiáhtta Frida Marie Jørgensen muitalii Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna ságastallamis Álttás movt son lea dovdan go ieš ii oro dohkkeme leat sápmelažžan.

UiT árktalaš universitehta Álttá ossodat doalai Sámi álbmotbeaivvi doalut bearjadaga. Álggos lei fágaseminára iđđesbeaivvi ja de maŋŋelaš ges panelaságastallan das makkár rolla lea akademiijas Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna bargguid oktavuođas.

Hutkame soabahandoaimmaid

Kommišuvdna lea ožžon gaskal 500 ja 600 persovnnalaš čilgehusa ja  boahtte mánu leat sii  loahpaheame jearahallanbargguid. De jotket bargguiguin dassážii go raporta galgá addot Stuoradiggái boahtte jagi čakčamánus. Dasto álgá kárten ja galget árvalit doaimmaid.

Doavttergrádastipendiáhtta Frida Marie Jørgensen válddii das ovdan dan ahte lea dehálaš maid oažžut soabaheami sápmelaččaid gaskii. Son muitalii son lea bajásšaddan dáčča birrasis Romssas, ja lea šaddan ballat ahte son ii leat doarvái buorre sápmelaš.

SÁPMELAČČAID GASKKA SOABAHEAPMI: Doavttergrádastipendiáhtta Frida Marie Jørgensen  humai dohkkeheami birra sámiid gaskkas. Govva: Marit Elin Kemi
SÁPMELAČČAID GASKKA SOABAHEAPMI: Doavttergrádastipendiáhtta Frida Marie Jørgensen  humai dohkkeheami birra sámiid gaskkas. Govva: Marit Elin Kemi

– Muittán mun illudin hirbmadit go ožžon vuosttaš gávtti, muhto ledjen maid balus. Dovden mun heahpanin go in orron máhttime čiŋadit albmaládje. Muhto de go lulás fárrejin Kristiansandii studeret, de lei álkit dohkkehuvvot dain sámiin geat doppe ledje. Danne mun jurddašan movt sáhttá oažžut soabaheami mas buohkat ožžot lobi leat sápmelažžan iežaset vuogi mielde, dadjá son. Jørgensen lohká fertet akademiijas guorahallat iežaset, ovdamearkka dihte das movt hupmat sámi dutkamiid birra dutkanjoavkkuin, ja bovdejit go sii  servodagas olbmuid geaiguin gulahallat ja nu ain.  

Sámedikki presideanta Silje Karine Muotka čuovvolii dan ávžžuhusa.

– Sámedikkis ja sámi servodagas lea dies olu bargu. Mii fertet leat fátmmasteaddjit, mii fertet eanet bargat ja oaidnit sámi álbmoga girjáivuođa. Dat han lea riggodahkan go sámit leat iešguđetlágánat, vai eat oaččo ovttageardánis servodaga. Fertet lokte árvvu iešguđet vugiin leat sápmelažžan, leažžá dal sápmelaš geas lea gákti, gii sámástá, gii ii sámás ja nu ain. Buohkain ferte leat vejolašvuohta eallit iežas kultuvrrain nu go háliidit, muhto seammás ferte maid láhčit dasa ahte oahppá giela ja sáhttá váldit osiid kultuvrras alccesis, dajai Muotka. 

Hástalus gávdnat deaivilis doaimmaid

Kommišuvnna lahttu Anne Julie Semb lohká erenoamáš mávssolažžan leamaš gullat maid nuoramus dán panelaságastallamis dajai, namalassii Frida Marie Jørgensena jurdagat. Su mielas ledje hui buorit ságastallamat UiT lágideamis, ja dá lea ge okta dain oallut seminárain ja digaštallamiin maidda sii leat searvan álggu rájes. Fáttát ja gažaldagat dán barggu birra guoskkahedje viidát. 

Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna lahttu Anne Julie Semb.
Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna lahttu Anne Julie Semb.

– Dát ságastallan čájehii man viiddis min bargu lea, go lea váttis ja gáibideaddji historjjálaš bargu. Lea gáibideaddji maiddái gálduid ektui. Seammás lea dehálaš deaivat riekta go mearrida makkár doaimmaid bidjá johtui. Mi fertet máhttit deaivilis doaimmaid árvalit daidda joavkkuide maid birra lea sáhka. 

Semb lohká alddiineaset leamaš gáibideaddji barggu čohkket buot dieđuid dáruiduhttima birra. Semb lohká iežaset ain váldit árvalusaid das makkár doaimmat heivejit soabahandoaibman. 

– Mii leat ožžon olu árvalusaid doaimmaide, maiddái hui konkrehta dásis. Hui oallugat leat cuigen giela massimiid, ja de lea hui lunddolaš árvalit nanosmahttindoaimmaid ovdamearkka dihte, dadjá son. 

-Almmuhus-