FeFo oaggunraporta: – Vuordemeahttun bohtosat

Norgga luonddudutkaninstituhtta (NINA) lea čađahan guorahallama Finnmárkkuopmodaga FeFo ovddas, mas leat gažadan

finnmárkulaččaid ja olggobeale ássiid jávrebivddu birra.

– Dát lea vuđoleamos dutkan mii goassege lea dahkkon jávrebivddu birra Finnmárkkus, lohká FeFo gulahallanhoavda Eirik Palm.

135 miljovnna oaggumii

Raporta, masa 4 634 olbmo vástidedje, čájeha ahte finnmárkulaččat jahkásaččat geavahit sullii 107 miljovnna ruvnnu oaggumii ja oaggunbiergasiidda go leat jávrebivddus Finnmárkkus.

– Jávrebivdit geavahit ruđa earret eará idjadanbáikkiide, boradanbáikkiide dahje go gávppašit niestti go leat jávrebivdui mannamin. Muhtin oasi dain ruđain golahit iežaset ruovttugielddain, čilge Palm.

Norgalaččat, geat eai ása Finnmárkkus, golahit ges birrasii 9.9 miljovnna oaggunmátkkiin Finnmárkkus.

Olgoriikalaččat ges birrasii 18 miljovnna.

Oktiibuot gártá dát birrasii 135 miljovnna ruvnno jahkásaččat.

93 proseantta olgoriikalaččain, geat vástidedje guorahallamii, ledje suopmelaččat.

– Lea mearkkašanveara ahte nie stuorra oassi dain leat suopmelaččat, lohká gulahallandirektevra.

Hirpmástuhtti logut

Finnmárkulaččat golahit gaskamearálaččat 487 ruvnno jándorii go leat oaggunmátkkis, norgalaččat muđuid geat oggot Finnmárkkus golahit ges 1124 ruvnno ja olgoriikalaččat 952 ruvnno jándorii.

Finnmárkulaččat oggot Finnmárkku jávrriid gaskamearálaččat 14,8 jándora jagis, eará norgalaččat 4,9 jándora ja olgoriikkalaččat ges 6,6 jándora.

Sihke FeFo gulahallanhoavda Erik Palm ja direktevra Jan Olli lohkaba dáid loguid leat hirpmástuhttin.

– Ferten lohkat ahte lei hirpmástuhtti go nie olu ruđa bidjet jávrebivdui jahkásaččat, muhto mii diehtit ahte olbmot golahit olu astoáigedoaimmaide. Ja Finnmárkkus golahit olu oaggumii ja bivdui, lohká Olli ja lasihastá:

– Finnmárkulaččat golahit eanemusat, muhto olggobeale ássit gal maid guđđet olu ruđa mii boahtá buorrin báikkálaš servodahkii. Dat lea dehálaš máhttu midjiide.

Soai oaivvildeaba jávrebivddu boahtit buorrin servodahkii sihke bargosajiid ja vearrodietnasa bokte.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Olgoriikalaččat divrrašit

Guorahallamis leat maid jearran maid bivdit oaivvildit oaggunkoartahatti birra.

Measta 80 proseantta finnmárkulaččain vástidit ahte lea heivvolaš haddi dahje hálbi, birrasii 70 proseantta eará norgalaččain vástidit dan seamma.

Olgoriikalaččaid gaskkas vástidit dušše 36 proseantta dan seamma, nu ahte eatnašat sis divrrašit oaggunkoarttaid.

– Midjiide lea dehálaš ahte finnmárkulaččaide leat ovdamunit. Go orru Finnmárkkus, de galget das ovdamunit, ja okta dain lea ahte besset jávrriid oaggut nuvttá, lohká gulahallanhoavda Palm.

Oggot birrasii 100 tonna jahkái

Finnmárkku jávrriin goddet jahkásaččat birrasii 100 tonna guoli.

Eanaš oassi lea dápmot ja rávdu, ja de bohtet eará guollešlájat.

Eai šat fierpmo

FeFo gulahallanhoavda muitala ahte 80-logus čađahuvvui sullasaš guorahallan Finnmárkkus, ja go buohtastahttá dan bohtosiiguin, de oaidná ahte fierbmun ja eará oaggurusttegat, mat guđđojuvvojit jávrái, eai geavahuvvo lahkage šat nu olu go dalle.

– Jáhkkimis boahtá dat das go leat eambbo ođđaáigásaš olbmot ja ahte olbmot eai šat oakko biebmoháhkama dihtii, muhto eambbo somás dihte, čilge Palm.

Finnmárkulaččat oggot giđđadálvvi

Čájehuvvo maid ahte finnmárkulaččat liikojit buoremusat jieŋa alde oaggut, olggobeale ássit ges oggot eanaš geasset.

– Dát lei veahá vuordemeahttun go olusat orrot jáhkkimin ahte suopmelaččat eanaš oggot dušše jieŋa alde giđđat. Ádden go olbmot dan jáhkket, go sáhttá vásihuvvot dego livčče olu suopmelaččat go olusat oggot seamma guovllus. Jus dieđášeimmet eambbo finnmárkulaččaid oaggundábiid birra, de leimmet sáhttit heivehit dán eará láhkai, lohká Palm.

Bivnnuheamos jávrrit olgoriikalaččaid gaskkas leat Guovdageainnu, Porsáŋggu ja Davvesiidda gielddain.

Suopmelaččat luitet guliid

Raporta čájeha maid ahte olgoriikalaččat dávjjit luitet guliid maid goddet, eallinaga fas jávrái, ja oggot nu gohčoduvvon «catch and release» vugiin.

– Dát maid lea veahá vuordemeahttun diehtu, go diehtit dan ahte 93 proseantta olgoriikalaš vástideddjiin ledje suopmelaččat, lohká Palm.

– Dát ainjuo lea dakkár máhttu mii ii soaba daid gáttuide mat olusiin leat suopmelaš jávrebivdiid dáfus, čuovvola Jan Olli.

Finnmárkulaččaide maid oaggunkoarta

Finnmárkulaččain ii gáibiduvvo oaggunkoarta, danne lea váttis diehtit galle finnmárkulačča oggot Finnmárkkuopmodagas.

Go olggobeale ássit háhket oaggunkoartta, fertejit earret eará dieđihit gos áigu oaggut ja man guhká.
Danne leat ge FeFo bealis olu dieđut sin oaggundábiid birra.

Muhto FeFo bealis háliidit gal ahte maiddái finnmárkulaččat geavahišgohtet oaggunkoarttaid, nuvttá.

– Dan háliidat go dál diehtit eambbo suopmelaččaid oaggunvieruid birra go finnmárkulaččaid. Jus galgat buoremus lági mielde sáhttit hálddašit, de fertet diehtit gos, goas, mo ja man olu finnmárkulaččat oggot, čilge Palm.

– Dan fertet diehtit jus áigut heivehit hálddašeami ja garvit riidduid. Jus finnmárkulaččat geavahišgohtet oaggunkoarttaid, de diehtit eambbo ja de sáhttit ovdamearkka dihte heivehit gos turisttat besset oaggut.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

– Eat muital gos leat buoremus guolit

FeFo árvalii jo 2015:s ahte finnmárkulaččat maid galget geavahišgoahtit oaggunkoartta ja raporteret oagguma sidjiide.

– Mun gal dieđus in muitalivčče gos oakkun, in ge jáhke ahte lean áidna guhte in dagaše dan, dajai áŋgiris oaggu Ole Johan Vars, Ávvirii dalle.

Dan lohká direktevra áddet:

– Juo, mun ádden dien jurddašanvuogi ja sáhtán dáhkidit ahte mii eat gal almmut gos olbmot oggot ja makkár guolit doppe leat, lohká son.

Olli lohká alddiineaset jo leat vásáhusaid maiguin sáhttá buohtastahttit.

– Mii han jahkásaččat lohkat rievssahiid ja diehtit gos leat olu rievssahat, muhto dan han gal eat almmut gosage, čilge son.

Vaikke eai áiggo ge almmuhit dieđuid maid ožžot finnmárkulaččain, de lohká liikká leat dehálažžan oažžut daid dieđuid:

– Jus galgat hálddašit oagguma ja oažžut hálddašeami dohkkehuvvot, de fertejit mis leat dieđut. Livččii hui váttis gieldit olggobeale ássiid oaggumis muhtin guovlluin jus mis eai leat duođaštusat dasa ahte finnmárkulaččat ieža geavahit daid guovlluid, čilge son.