Guovdageainnus ja Kárášjogas leat ealgabivdit ovttaoaivilis movt ealgabivddu njuolggadusat berrešedje rievdaduvvot, ja sis lea mihttu dan rievdadusa juo oažžut doibmii boahtte jagi bivdui.
FeFo ásahuvvui 2005:s, ja dakko bokte sii maid válde badjelasat ealgabivdohálddašeami ovddit hálddašeaddjis, Statskogas. Dál leat ge sádden gulaskuddamii čállosa gos áiggošii diehtit movt ealgabivdiid mielas Finnmárkkus galggašii ealgabivdu hálddašuvvot.
Maŋemus go ealgabivdonjuolggadusat leat geahčaduvvon lei 2014:s, muhto dál dáhttot FeFo geavaheddjiin dieđuid movt sin mielas gálggašii leat ealgabivdu hábmejuvvon Finnmárkkus boahttevaš áiggis.
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi nuppijođiheaddjis, Kjell Olav Guttormas, leat áibbas čielga jurdagat mii su mielas lea deháleamos.
Deháleamos
Guttorm muitala ahte lea dan dihte beare árrat, goit Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi cealkámuša dál juo dadjat, go dat galgá vuos gieđahallot stivrras, dasto čoahkkima bokte viežžat dieđuid bivdiiguin Kárášjogas, ja dasto de loahpalaččat mearridit mii cealkámuša sisdoallu galgá leat.
Son lihkká muitala iežas oaiviliid ja maid máid olbmuiguin lea gullan livčče dehálaš rievdadit.
– Deháleamos lea ahte Kárášjoga báikkálaš bivdojoavkkut besset bivdit, ja dan ovdii mii maid bargat. Mii eat maid doarjjo ahte unnidit daid bivdoguovlluid vai šaddet eambbo bivdoguovllut. Mii eatge doarjjo dan bivddu gos leat guokte bivdoáigodaga, nu ahte bivdojoavkkut juogadit seamma bivdoguovllus bivdoáiggiid, lohká Guttorm.
Movt dan ektui áigubehtet bargat vai sihkkarastibehtet ahte eanet Kárášjoga báikkálašbivdit besset bivdui?
– Dál leat beare olu joavkkut mat gilvalit daid seamma bivdoguovlluid alde. Mun lean ealgabivdiiguin hupman, in dušše dál muhto dávjá dagan dan. Olusat lohket ahte okta buorre vuohki livččii sihkkarastet ahte leat eambbo albma bivdit. Vuođđu bivdojoavkku láhtuin ferte guđesge bissu leat maid ieža eaiggádit. Jus mat leat njealjis nu go dál galget unnimusat leat bivdojoavkkus, de fertejit sii eaiggádit bissu guhtege. Muhto lassi olbmot bivdojoavkkus sáhttet luoikkahit. Jus livčče lasihan nu ahte lea viđas, de fertejit dát viđas eaiggádit bissu, lohká son.
Váikkuhusat
Guttorm lohká ahte máŋgga eará suohkanis lea son gullan nu dahket. Son lohká buorre ovdamearka lea go máhkaš Kárášjogas lea muhtun olggobeale bivdi ožžon bivdoguovllu, ja de dan cealká eret.
– Dat muitala munnje ahte dat bivdojoavku leat vuoruhan eará, ja jáhkkimis, buoret bivdoguovllu. Ja dat lea ge de hástalus, go nu olu bivdoguovllut de šaddet lonuhuvvot. Munnje muitala dat juoidá, go mu dieđus leat aivve buorit bivdoguovllut Kárášjoga gielddas, lohká son.
Guttormas lea poeaŋga go dadjá Kárášjogas leat bivnnuhis bivdoguovllut. Čájehuvvui ge maŋemus bivdoguovlu vuorbádeamis, ahte guokte dain bivdoguovlluin gosa ledje buot eanemus bivdojoavkkut háliidan ledje Kárášjoga bivdoguovllut, namalassii Váljohka ja Sávkadas.
– Nu dat fertejit doppe FeFos dakkár mekanismat mat dahket ahte eanet albma bivdit besset bivdui. Olbmot geat eai bivdde obanassiige ja máŋggaid jagiid lea nu, dat ii leat nu buorre. Jus olbmot eai fina meahcci nu dávjá de nu fertejit maid beassat dahkat, muhto ulbmil galggašii leat ahte sii leat doppe ealgabivddu váras. Lea dieđosge dehálaš min mielas maid ahte mii oažžut ođđa bivdiid, muhto dasa ferte juogalágan eará vuogádat movt mii sin oažžut mielde, lohká Guttorm.
Njoammu viidábut
Guttorm lohká ahte lea bahá ahte dat treanda, mii muhtun báikkiin orru ahte juhket bivdojoavkkuid eambbo joavkkuide ja de servet fas dainna bivdduin go bivdoguovllu leat ožžon.
– Nu ii sáhte joatkit. Jus galgá ain beare joatkit, de fertejit Kárášjoga bivdit maid álgit nu, ja dat ii lea dakkár vuohki máid mii háliidivččiimet. Loahpas sáhttet vel Kárášjoga joavkkut ge juo measta bággehallat juohkit joavkkuid nu besset eambbo vurbbiiguin searvat bivdoguovlovuorbádeapmai, lohká Guttorm.
Doarjja
Guovdageainnu ealgabivdiidsearvvi jođiheaddji, Per Nils Saari, lohká sii dorjot Kárášjoga ealgabivdiid go gáibidit ahte eanet bivdiiguin lea iežaset bissu.
Son lohká diehtit dat lea hástalus ahte muhtumat juhket bivdiid iešguđetge jovkui vai šaddet eambbo joavkkut mainna ohcet bivdoguovllu. Jus de okta daiguin oažžu buori guovllu, de servet dat eará bivdojoavkku mielláhtut dasa ja nu báhcet guorusin bivdoguovllut masa rievttimielde ledje ožžon bivdolobi. Máŋggas eai cealkke eret iežaset guovllu vaikko leat sirdán eará guvlui, go eretcealkimin eai beasa njuolggadusaid mielde bivdit dan vuosttaš guovtti vahku.
– Mii fertet sihkkarastet ahte eanet ealgabivdit besset bivdui, ja de lea okta buorre vuohki ahte bidjat bissogáibádusa goit joavkku vuođđoláhttuide. Nu go dál galget leat unnimusat njealje bivdi joavkkus. Jus gáibádus livččii ahte sis leat buohkain bissu iežas namas, dalle unnošedje bivdojoavkkut, lohká Saari.
Guoros bivdoguovllut
Saari lohká ahte leat máŋga hástalusa manin ii leat buorre jus beare olu bivdit leat joavkkuin geat hárve, dahje eai goassege leat bivddus.
– Dat mielddisbuktá ahte sii bilidit earáid ovddas geain duohta dáhttu livččii bivdit. Dat mielddisbuktá maid ahte bivdoguovllut leat guoros guovllut guhkit áigge badjel. Dat ii leat buorre daidda bivdiide geat das birra lea, go de bálle ealga dohko bisánit gos ii leat oktage bivddus, lohká son.
Saari lohká maid ahte sii sáhtášedje Kárášjoga ealgabivdiidservviin ovttasbargat ráhkadit cealkámuša.
– De livččii várra vel nannoset dat cealkámuš, go mis leat ovttaládje sullii seamma hástalusat bivddu dáfus ja leat maid bures gulahallan ovdal.
Ávvirii ii lihkostuvvan oažžut kommentára FeFo meahcástanjođiheaddjiin, Einar Asbjørnsenin, gii jođiha ealgabivdoossodaga FeFos, ovdal ášši almmuhuvvui.
Ealgabivdogulaskuddamis lea áigemearri čakčamánu 24. beaivvi oažžut sisa visot oaiviliid. Dasto leat FeFos mihttu ahte ođđa bivdonjuolggadusat galget de leat doaimmas 2023:a ealgabivdui.
