-Almmuhus-
OĐĐASATFárrolaga juridihkalaš máilbmái

Fárrolaga juridihkalaš máilbmái

-

-

Soai leaba nu goabbatláganat dego idja ja beaivi, muhto dál leaba fárrolága álggahan prošeavtta, vai olbmuide šaddá álkibun ipmirdit juridihkalaš doahpagiid máilmmi eamiálbmotvuoigatvuođaid hárrái.

Sudno ii dárbbaš čilget duođi eambbo geat soai leaba, muhto Laila Susanne Vars lea Gáldu direktevra ja Runar Balto sarkastihkalaš tevdnejeaddji. Dál soai almmuheaba ahte Gáldu álggaha ovttasbarggu «Sápmi» govvaráiddu tevdnejeddjiin Runar Baltoin.

– Gáldu áigu almmuhit govvaráiddu mas fáddán leat eamiálbmogiid vuoigatvuođat. Dainna lea ulbmil hui álkit muitalit juridihka birra govvaráidduin ja geahppa teavsttain. Runara bargu lea sárgut dan govvaráidui govaid ja mii heivehat teavstta sámegillii ja deaddilat gihppaga. Prošeavtta ruhtadat iežamet bušeahtas, muitala Gáldu direktevra Laila Susanne Vars.

 

Sámáiduhttit govvaráiddu

Vars čilge Gáldu evalueremis, mii dahkkui 2012:s, boahtá ovdan ahte Gáldu álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážis lea ulbmil gulahallat ja olahit eanet geavaheddjiid, ja geahččalit ođđa gulahallanmálliid. Danne lohká ge Laila Susanne Vars fuomášan iežaset almmuhit govvaráidogihppaga eamiálbmotvuoigatvuođaid birra juridihka ektui, erenoamážit mánáide ja nuoraide. Liikká ii leat dan govvaráiddu «muitalusa» sápmelaš hutkan ja čállán, muhto lea baicce guhkkin eret Sámis dahkkon. Namalassii Ásia máilmmioasis.

– Dákkár govvaráidogihppagiid diehtojuohkima váste almmuha stuorra eamiálbmotorganisašuvdna «Asia Indigenous Peoples Pact» mas leat mielde ollu eamiálbmotsearvvit Ásias. Mii leat ožžon lobi sin govvaráiddu sámáiduhttit, namalassii heivehit sámi perspektiivii, go eamitálbmogiid hástalusat iežaset rivttiide juridihka ektui lea seamma sullii miehtá máilmmi, muitala Laila Susanne Vars.

 


DÁN JORGALIT: Dá lea govva­ráidu mii almmuhuvvo sámáiduvvon hámis.
Govva: Josef Isak Utsi

 

Servodat berošteaddji tevdnejeaddji

Vars muitala ge ahte «Asia Indigenous Peoples Pact» gihpa «Rights in Action» lea dan birra go industriija bahkkegoahtá álggahit doaimmaid muhtun eamiálbmogiid guvlui, ja sii fállet ruđaid ja eará buriid lohpádusaid sidjiide jus ožžot lobi.

– Muhto doppe eamiálbmogat eai fuola industriija iežaset báikái, go háliidit eallit árbevirolaš ealáhusaiguin. Dan ektui de muitaluvvojit hui álkit eamiálbmotvuoigatvuođat sisdoalu ektui. Nu mii sámáiduhttit dasto dan muitalusa, čilge Laila Susanne Vars.

 

Šaddá ge Runar Balto bargu tevdnet ja ivdnet sápmelaččaid dán sámáiduhtton govvaráiddu muitalussii. Balto ii loga iežas goasse eahpidan dan ovttasbarggu álggahit Gálduin go sus dat jerrui.

Vaikke olusat dáidet mu dovdat «Sápmi» ráiddu tevdnejeaddjin, de lean álot leamaš servodatberošteaddji. In leat ge dušše komihkkár mii dájun ja hutkkan hilbes suohttasit. Mu mielas dávjá stuorraservodat boahtá eamiálbmogiid guovlluide vuovdnáivuođain. Sámi ja muđui eamiálbmogiid vuoigatvuođat leat dákkár áššit maidda mus ge lea beroštupmi, nu ahte lea hui gelddolaš leat mielde ráhkadeame diehtojuohkima lossa juridihkalaš áššiid birra maid galgá šaddat álkin áddet, dadjá Runar Balto.

 

Skuvllaide ávkin

Laila Susanne Vars lohká ahte ulbmil lea deaddilit daid govvaráidduid oalle fargga. Son lohká iežaset áigut álggos logahit teavsttaid muhtun nuoraide ja vuorasolbmuide iskan dihte lea go das álkes ja ipmirdahtti giella man sii leat jorgalan eŋgelasgielas sámegillii. Dan dahket kvalitehtasihkkarastima dihte.

– Mii jáhkkit dáid govvaráidduid sáhttet skuvllat geavahit sihke vuođđo- ja joatkkaskuvllaid dási oahpahusas. Dat lea goit jurdda, dadjá Vars.

Runar Balto jáhkká sullii mánu ádjánit tevdnemiin, ja sáhttá vel juoidá dáhkidit loahpas:

– Lea áibbas vissis ahte «Hilmar» goit ii leat mielde dán ráiddus. Son gal eallá iežas máilmmis iežas eallima!

 

Dasa ii dieđe Laila Susanne Vars eará go reaškkihit ovdal go lohká vel loahpas:

– Mii eat goasse jurddašan lágidit makkár ge gilvvu dan govvaráidui, go mis lea Sámis čeahpes tevdnejeaddji gii čuovvu dárkilit mielde servodatáššiid. Su tevnnegat han leat «Sámi» ráiddus álot cuiggodeaddji kommentárat áššiide mat begget servodagas.

 

gáldu

Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, lea ása­huvvon Norgga ráđđehusa mearrá­dusa vuođul ja doaibmabáiki lea Guovdageainnus. Guovddáš galgá háhkat servodahkii lassi dieđuid ja áddejumi álgoálbmogiid vuoigat­vuođaid birra, ja nu maid sámi ­vuoigatvuođaid birra. 

(galdu.no)

 

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-