-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT Evttohit 300 miljon ruvnno Sámi kulturloktemii

Evttohit 300 miljon ruvnno Sámi kulturloktemii

-

-

Bargiidbellodaga sámediggejoavku evttoha dievasčoahkkima bušeahttadárbo-áššis vuoruhit 300 miljon ruvnno Sámi kulturloktemii boahttevaš guhtta jagi. 

Sámediggi meannudii bearjadaga 2022 bušeahttadárbo-ášši ja dan oktavuođas evttoha ge Bargiidbellodat vuoruhit jahkásaččat 50 miljon ruvnno kulturloktemii. Sámedikki bušeahttadárbu meannuduvvo jahkásaččat ja mearrádus sáddejuvvo Norgga ráđđehussii cealkámuššan sin stádabušeahtabargui. 

– Sámi kultuvra ja sámi kulturásahusat eai leat ožžon seamma rámmaeavttuid ja ovdánanvejolašvuođaid go eará kulturdoaimmat riikkas. Sámi kulturfálaldat lea badjel logi jagi ožžon menddo unnán ruđa, ja ollu báikkiin gos sápmelaččat orrot eai gávdno sámi kulturfálaldagat, dahje leat hui unnán. Sápmelaččaide sáhttá leat stuorra hástalussan go gullevašvuohta bellodahkii galgá eaktun kulturfálaldahkii beassat searvat, čállá Bargiidbellodat iežaset evttohusas. 

– Dál lea kulturlokten jurdda almmuhuvvon ja lea stuora eanetlohku Sámedikkis mii doarju kulturloktema. Mis lea leamaš Norgga kulturlokten miehtá riikka, ja dál lea ge áigi ahte sámi kulturlokten maid dáhpáhuvvá, dadjá Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Ronny Wilhelmsen. 

Eambbo evttohusat

Dasa lassin evttohit sii maid ahte girje- ja kulturbusset nannejuvvojit, ahte areála- ja vuoigatvuođaossodaga huksen Sámediggái álggahuvvo, ahte Innovašuvdna Sápmi álggahuvvo prošeaktan ja ahte prošeakta «Sámegiella buohkaide» álggahuvvo. 

– Mii háliidit kultuvrralaš bargosajiid, gievrudit ekonomalaš rámmaid sámi museaide mat leat bázahallan dáčča museaide. Lea hirbmat dehálaš doalahit sámegiela institušuvnnain ja mii oaidnit ahte sámi museat bázahallet, ja de lea bahá ahte sámi doahpagat ja giella jávket. Olbmot, geat barget dáin institušuvnnain ja geain lea gelbbolašvuohta, sii gávdnet eará bargguid, dadjá Wilhelmsen. 

Stádabušeahtas

Ášši namma lea «Sámedikki 2022 bušeahttadárbu» ja dat muitala ge ahte ulbmil livččii viežžat ruđaid stádabušeahta bokte. Dan oaivvilda Wilhelmsen leat vejolažžan go davviguovlopolitihka áššis lei sis stuora ovttaoaivilvuohta kulturloktema ektui. 

– Mii Bargiidbellodagas geahččat áššiid eambbo obbalaččat ja geahččat maid áššiid čanastagaid ja heivehit áššiid buorebut oktii. Posišuvdna han maid namuha kulturloktema nuppi mearkkašumis gos čállet ahte áššit duođaštit stuorra dárbbu oppalaš lassáneapmái sámi kulturbušeahtas, čilge Wilhelmsen.

Bargiidbellodat ii ožžon doarjaga iežaset evttohusaide plána- ja finánsalávdegottis, mii lea Wilhelmsena mielas ártet. 

– Min mielas lea dat hui erenoamáš, go dás han lea sáhka bušeahttadárbbus. Mii han leat ovttaoaivilis sámi kulturloktema ektui. Mu mielas gal ferte posišuvdna geahččagoahtit áššiid obbalaččat ja čavget suittehiid, dadjá son. 

– Markeren Bargiidbellodaga bealis

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) ja NSR ja Sámeálbmot Bellodaga oktasaš listtu joavkojođiheaddji Runar Myrnes Balto čilge ahte sii livčče dieđus sáhttán doarjut Bargiidbellodaga evttohusa, muhto son lohká oaidnit dárbbuid eará sajiin maid. 

– Manne ii miljárdda? jearrala Myrnes Balto.

– Lea álki gávdnat ovtta logu go ii leat nu konkrehta sisdoallu. Mii han háliidit addit 300 miljovnna kultuvrii, muhto maid ealáhusaide. Nu go mun oainnán dien, de lei die dušše dakkár markeren Bargiidbellodaga bealis, dadjá Myrnes Balto. 

- Advertisement -
-Almmuhus-