-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATEvttoheaba ain bivdit ovddeš soahpamuša mielde

Evttoheaba ain bivdit ovddeš soahpamuša mielde

-

-

Norgga ja Suoma sámediggeáirasat evttoheaba ahte luossabivdit eai galgga čuovvut ođđa Deanosoahpamuša, ja baicca joatkit bivddu ovddeš soahpamuša mielde.

Ihttin, duorastaga geassemánu 1. beaivvi, álgá luossabivdu Deanočázádagas, ođđa deanosoahpamuša njuolggadusaid mielde, mii dohkkehuvvui Norgga Stuoradikkis cuoŋománu 29. beaivvi.

 

Ii doahttalit ođđa soahpamuša

Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji Beaska Niillas ja Suoma beale Sámedikki áirras Áslat Holmberg oaivvildeaba ahte báikkálaš dásis ii dárbbaš doahttalit ođđa Deanusoahpamuša, dan dihte go dat rihkku álgoálbmotvuoigatvuođaid.

Moai evttohetne álbmogii ahte mii joatkit bivddu ovddeš soahpamuša mielde dassážii go mii báikkálaš dásis hábmet ođđa, oktasaš njuolggadusaid olles čázádahkii riikarájás beroškeahttá. Dat ođđa njuolggadusat fertejit ollásit vuođđuduvvot árbevirolaš riektái ja hálddašeapmái, muhto seammás heivehuvvot ođđaáigái. Dan boares soahpamuša mielde sáhttá maid jođánit ráddjet bivddu, muitala Beaska Niillas.

 

Eai goassige addán eret iežaset vuoigatvuođaid

– Mii sámit leat jo ovttajienalaččat sámedikkiid, sámeservviid, vuoigatvuođa oamasteddjiid ja eará ovddasteddjiid bokte cealkán ahte soahpamuševttohus ii leat dohkálaš. Aŋkke stáhtat badjelgehčče buot moaitámušaid ja mearridedje dohkkehit soahpamuša. Eat leat goassige addán eret iežamet vuoigatvuođaid stáhtaide. Danin lea áibbas vuoiggalaš álgoálbmotrievtti vuođul hilgut soahpamuša báikkálaš dásis, dadjaba Beaska ja Holmberg.

 

Álbmotgulahallan

Dál gieskat rájiidrasttildeaddji bargojoavku, mii gohčoda iežas «Ellos Deatnu» -joavkun, mas Holmberg ja Beaska maid leaba mielde, lea deaivvadan suokkardit dáid áššiid ja joavku áigu mihcamáraid láhčit álbmotgulahallama.

– Doppe mii beassat gulahallat ja digaštallat mo mii ovddos guvlui galgat bargat. Orru goit čielggas ahte eat sáhte šat dohkkehit stáhtaid meannudemiid, cealká Holmberg.

– Dál orru áigi láddan duohtan dahkat iešmearrideami, lasiha Beaska.

 

 

Iešmearrideapmi ja vuoigatvuođat

– Mii leat hálddašan Deanočázádaga báikkálaš dásis duháhiid jagiid ja dainna mii galgat joatkit. Muhto iešmearrideapmi gáibida ahte mii ieža mearridat. Mii eat sáhte šat addit earáide loahppasáni iežamet ruovttus, eatge šat diktit iežamet šikkohallat ja duolmmahallat.

 

Ráddjemat

– Olu olbmot ballet luossanáli ceavzilvuođas ja báikkálaš álbmot maid jurddaša luosa buoremusa. Luossa lea okta min guovllu divraseamos árbbiin ja min ovddasfástádus lea dikšut ja seailluhit náli boahttevaš buolvvaide, nu mo min ge máttut leat midjiide dahkan. Lea han sáhka birgejumis, sihke dál ja boahttevaš duhát jagi áigge, dadjá Holmberg.

– Deatnu galgá álggos biebmat báikkálaš álbmoga nu mo lea dahkan nu guhká go olbmot leat ávkkástallan Deanu. Muhto sápmelaš gal lea utnolaš olmmoš ja sáhttet dieđus guossit vel beassat bivdui jus nálli lea buriid veajuid alde, loahpaha Beaska.

 

Buorre go čalmmustahtto

Deanučázádaga Guolástanhálddahusa (DG) jođiheaddji Steinar Pedersen ii loga sáhttit DG bealis buktit oainnu, ja čujuha luossabreavaeaiggádiidda ja luossabivdoservviide.

– Muhto nuppi dáfus lean áibbas ovttaoaivilis ahte ferte báikkálaččat čalmmustahttot soahpamuša duohta sisdoalu diekkár čoahkkima bokte, dat gal lea hui buorre.

 

Ii sáhte ávžžuhit

Deanočázádaga luossabivdiidsearvvi jođiheaddji Hartvig Hansenis lea ipmárdus go Holmbergas ja Beaskas lea diekkár jurdda, ahte ii čuovvut ođđa soahpamuša, muhto ii sáhte doarjut dan.

– Jus dárkkistan- ja bearráigeahččanlávdegotti juridihkalaš guorahallamis gávnnahit dan ahte soahpamuš lea rihkkon Deanolága ja álbmotrievtti artihkal 27, de ferte Stuoradiggi ođđasit meannudit ášši. Jus nu šaddá, de doaivvun ahte ovddeš soahpamuša njuolggadusat lohkkojit, muhto in sáhte gal almmolaččat ávžžuhit ahte olbmot eai galgga doahttalit ođđa soahpamuša, vaikko sáhttet ge eahpečielggasvuođat doppe. Muhto mun ádden ahte nuorat geardi lea fuolastuvvan ja šlundon, lohká Hansen.

 

-Almmuhus-