-Almmuhus-
-Almmuhus-
MAGASIIDNAElsa eallima govvamuitalus 

Elsa eallima govvamuitalus 

-

-

Sápmelaččaid 100 jagi ávvudeami oktavuođas ráhkaduvvui govvamuitalus Elsa Laula Renberg birra. Dál lea dát oaidninláhkai Romssa museas gos maiddái vurkkodit Renberg bearraša goađi. 

Guovvamánu 6. beaivvi 1917:s čohkkii Mátta- Sámi nisu Elsa Laula Renberg sápmelaččaid vuosttaš jahkečoahkkimii Troanddimii.

Su bargu lea olu beaggán 100 jagi ávvudeami rájes ja Helge­lándda musea gudnejahtiige su govvačájáhusain.

Dál lea govvamuitalus ollen Romssa museii.

– Romssa musea háliida čájehit dán govva­muitalusa go mii han leat okta dain stuorámus museain mat gaskkustit sápmelaččaid historjjá ja kultuvrra, dadjá Romssa musea gaskkusteaddji Per Helge Nylund ja muitališgoahtá čájáhusa
birra. 


Dávvirat: Romssa musea gaskkusteaddji Per Helge Nylund muitala ahte sin vuorkkáin gávdnojit maiddái dávvirat mat gulle Elsa Laula Renberg bearrašii. Earret eará lea sis bárdnegákti, muhto dan ii loga heivvolažžan bidjat čájáhussii go biktasat eai gierdda čuovgga ja sii ballet maiddái ahte olbmot sáhttet daid duohtadit. Govven: Kila Anti 

– Čájáhusas leat govat Elsa Laula Renberg eallimis ja smávva teavsttaid bokte oahpásmuvvat sutnje ja su áŋgiruššamii. Su doaimmas leamaš stuora mearkkašupmi sámi servodathuksemii ja mii han ávvudit Sámi álbmotbeaivvi seamma beaivvi go son čohkkii sámiid vuosttaš riikačoahkkimii, lohká Nylund. 

Organiseren 

Elsa Laula riegádii Såvsosnes skábmamánu 29. beaivvi 1877:s.

Son bajásšattai boazodoallobearrašis Helgelánddas ja Västerbottenis, muhto sii masse boazoguohtuneatnamiid ja duvdiluvvojedje eret ealáhusas koloniserema geažil.

Dát riiddut váikkuhedje Elsa Laula eallimii. 

Son áŋgiruššagođii sámi áššiin maŋŋel go
studeregođii jorttamovran Stockholmas 1900-logu álggus.

Son lei mielde vuođđudeamen vuosttaš sámesearvvi «Lapparnes Centralförbund» ja son čálii gižžogihppaga mas deaddiluvvojedje 6000 gáhppálaga.


Nissonat: Dan áigge go Elsa Laula Renberg elii, de ii lean nu dábálaš ahte nissonat áŋgirušše politihkas. Dattetge nákcii Renberg ásahit sierra sámi nissonsearvvi Muoffái. Sii ledje maid njunnošis lágideamen vuosttaš sámi jahkečoahkkima. 
Govven: Sverresborg Folkemuseum

Su áigumuš lei čalmmustahttit man láhkai sápmelaččat vealahuvvojedje ja badjel­gehččojuvvojedje. Son ávžžuhii sámiid čoahkkanit ja ásahit eanet servviid. 

– Maŋŋel go gearggai oahpuin, de fárrii Muoffái gos maiddái lei mielde ásaheamen Brurskanken Lapforening ja Brurskanken samiske kvindeforening. Organisašuvdnabargu lei su metodihka ja nissonservviin lágidii ge vuosttaš jahkečoahkkima sámiid várás, lohká Romssa musea gaskku­steaddji Per Helge Nylund. 

 

Vurkkodit goađi

Elsa Laula guoibmi lei Thomas Pedersen Toven.

Soai náitaleigga 1908:s ja válddiiga Renberg
goarggu.


Ráhkisvuohta: Elsa Laula ja Thomas Pedersen Toven náitaleigga 1908:s. Soai válddiiga Renberga goargun. Soai oaččuiga oktiibuot guhtta máná, guokte boarrásepmosa jámiiga mánnán. Sihke Elsa ja Thomas áŋgirušaiga politihkas, danin lei Elsa vuoni dehálaš bearrašii. Son bearráigeahčai sihke mánáid ja bohccuid go bárra leigga jođus. 
Govven: Helgeland museum/avd Leirfjord

Soai oaččuiga guhtta máná, muhto guokte boarrásepmosa jámiiga mánnán.

Bearaš ásai Muoffis ja barggai bohccuiguin. 

– Dán čájáhusas muitaluvvo ahte Elsa Laula Renberg vuoni lei dehálaš bearrašii. Son dat
bearráigeahčai sihke mánáid ja bohccuid go Elsa ja Thomas leigga mátkkiin. Guktot áŋgirušaiga oainnat politihkas, muitala Nylund ja čájeha govaid Renberg bearraša viesus ja goađis. 


Dá lea Renberg bearraša goahti mii lei sin geasseorohagas Skjervatnesnes.
Govven: Helgeland museum/ avd. Vefsn/Thomas Renbergs fotosamling

– Dát goahti lea oassin min bissovaš čájáhusas sámekultuvrra birra. Mun lean viehka guhká
dáppe bargan ja lávejin mánnán jo fitnat geahččamin čájáhusaid Romssa museas. In leat goassege diehtán ahte goahti gulai Renberg-bearrašii. Dán fuomášeimmet go leimmet plánemin man láhkai musea galggai čalmmustahttit sápmelaččaid 100 jagi ávvudeami. Dát gal lea hirbmat somá ja dieđán ahte min vuorkkás gávdnojit vel unni­musat vihtta dávvira mat gulle Renberg bearrašii. Mis lea earret eará muhtin bárdnegákti vuorkkás, lohká son.


Renberg bearraša goađi vurkkodit Romssa museas nu go oainnát govas olgešbealde.
Govven: Kila Anti

Jahkečoahkkin

Elsa Laula Renberg stuorámus olahussan šattai vuosttaš jahkečoahkkin sámiid várás. Dohko bovdii nissoniidsearvi 150 oasseváldi. 


Jahkečoahkkin: Oktiibuot 150 sápmelačča ja dáčča ámmátolbmo čoahkkanedje vuosttaš sámi riikačoahkkimii Troanddimii 1917:s. 40 proseantta ledje nissonolbmo. Elsa Laula Renberg čuččoda sárdnestuolus. 
Govven: Sverresborg Folkemuseum

– Eatnašat ledje máttasámit ja dáčča ámmát­olbmot. Dat mii lei hui erenomáš lei ahte 40 proseantta dáin ledje nissonolbmot, ja dat mearkkaša ahte sámiid gaskkas ledje olu nissonat geat politihkkejedje. Jus buohtastahttá dán Norgga riikačoahkkimiin, de ledje viehka unnán nissonat Eidsvollas 1814:s.

Sihke stáhtaministtar ja gonagas Haakon sáddiiga lihkusávaldagaid Elsa Laula Renbergii ovdal go riikačoahkkin lágiduvvui.


DEARVVUOĐAT: Sihke Norgga stádaministtar ja gonagas sáddiiga dearvvuođaid Elsa Laula Renbergii go lágidii sápmelaččaid vuosttaš riikačoahkkima. Soai sávaiga sutnje lihku bargguin.  Govven: Kila Anti

Mátta-Sámi nisu olahii viidát iežas doaimmain. 

– Elsa Laula Renberg jámii tuberkolosain 54-jahkásažžan 1931:s. Gii diehtá maid vel lei nagodit olahit jus livččii guhkit beassan eallit, jearrala Romssa musea gaskkusteaddji Per Helge Nylund. 

 

Lunddolaš

Helgelándda musea lea ráhkadan govvačájáhusa Elsa Laula Renberg eallima birra. Čájáhusa leat čájehan musea 18 ossodatmuseas, Plassjes ja Kárášjogas. 

– Go plánegođiimet sápmelaččaid ávvujagi, de lei áibbas lunddolaš čalmmustahttit Elsa Laula Renberga. Son lei min guovllu olmmoš, son olahii olu ja dát leamaš hirbmat dehálaš sámi servodahkii. Mii háliideimmet su gudnejahttit ja muitalit su birra. Oallugat han eai leat vel dál ge gullan su birra, dadjá Vaapste musea gaskkusteaddjejođi­headdji ja čájáhusa prošeaktajoavkku Katrine Remmen Wiken. 

Govvačájáhus bistá cuoŋománu 25. beaivái Romssa museas. 

-Almmuhus-