-Almmuhus-
OĐĐASATEllen Inga O. Hætta – Olgeža vuosttaševttohas Ávjováris

Ellen Inga O. Hætta – Olgeža vuosttaševttohas Ávjováris

-

-

NRK Sápmi ja Ávvir leaba bivdán listtonjunnošiid geat oassálastet sámedikkeválggaide 2017, vástidit moadde gažaldaga iežas birra. Dá lea okta kandidáhtain:

Válgabiire: Ávjovárri

Bellodat: Olgeš

Namma: Ellen Inga O. Hætta

Ahki: 63

Siviiladilli: Náitalan

Eatnigiella/giella: Davvisámegiella ja Dárogiella

 

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Mus leat unnán beroštumit. Mu astoáigi manná mánáide ja áhkkubiida.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Oažžut mánáid ja šaddat eadnin.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Go áiggun vuoiŋŋastit, de mun vuolggán meahccái.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Norgga politihkas lea Kåre Willoch mu stuorámus ovdagovva.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Dál barggan rektorin Guovdageainnu joatkkaskuvllas ja boazodoaloskuvllas.

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

– Lean politihkken 1983 rájes ja lean dušše Olgeža ovddastan. In leat leamašan sámediggeáirras.

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Háliidan bidjat fokusa ohppui, gillii ja kultuvrii, ja ealáhusovdáneapmi boahtá maid leat guovddážis.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Ráhkadit legitimitehta sámi guovddášguovlluide ja čađahit bargovugiid main mearrádusat dahkkojit jođánit. Bargat gielain ja kultuvrrain. Oažžut konsultašuvdnavuogádaga láhkii, nu ahte eanet dásit/orgánat geatnegahttojuvvojit konsulteret. SRU 2.

 

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Lean oalle eahpideaddji ruvkedoaimmaide boazodoaluealáhusa guovddášguovlluide. Leat olu oasit ja dilálašvuođat mat eai leat čielggaduvvon otná láhkaortnegis ja Norggas ferte leat láhkaortnet mii sihkkarastá norgga beroštumiid jus ruvkedoaimmat ásahuvvot.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Mu mielas doaibmá dálá boazodoallopolitihkka hejot. Deháleamos ášši šaddá rahkadit sorjjasmeahttun NAČ, das movt boazodoallu lea ovdánan 2007 lága rájes. Dasto evttohit doaimmaid. Mu mielas lea maid dehálaš sihkkarastit boazodoalu eatnamiid ja čoavdit váttisvuođaid mat gusket boraspiriide.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain? 

– Sámediggi sáhttá leat doarjjaaddi eanandoalloloahpparehkega ektui ja váikkuhit vuoi gávdnojit veahkkeneavvut mat dagahit ahte nuorat dustet álgit eanandoaluin.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat vai dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Njurjot vuonain baldet guliid, ja lea dehálaš unnidit njuorjjonáli vai guolit fas máhccet vuonaide.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Sámediggi berre ovttas guovddáš eiseválddiiguin čuovvolit  NAČ Váibmogiela doaimmaid. Sámedikkis berrejit maid leat buorit stipeandaortnegat. Dasa lassin galggašii sihkkarastit ahte Sámedikkis leat hálddahusbargit mat hálddašit sámegiela. Dát buvttášii sámegillii stáhtusa.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Lea hui dehálaš vuoruhit turismma mas lea kultuvrralaš vuođđu. Muđui lea dehálaš sihkkarastit ahte dálá bargosajiin leat buorit ja sihkkaris eavttut. Sámediggi ferte láhčit dili dákkár áššiin.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Ii makkárge erenoamáš ášši.

-Almmuhus-