Njeallje orohaga Finnmárkkus šaddet vel eambbo unnidit boazologu, jus manná nu mo Boazodoallostivra oaivvilda.
Vihtta orohaga Oarje-Finnmárkkus eai leat ožžon dohkkehuvvot alimus boazologu Boazodoallostivrras čakčamánu čoahkkimis. Dat mielddisbuktá ahte njealjis dain orohagain šaddet unnidit vel das masa leat unnidan, maŋŋel unnidangáibádusa. Ja okta orohat, Sállan, ii šat leat ožžon dohkkehuvvot boazologu, masa sis lei mearriduvvon boazolohku. Sállanis ii leat leamašan ovdal unnidan gáibádus.
Eai olihan gáibádusaid
Boazodoallostivra lea meannudan Joahkonjárgga, Spalcca ja Fávrrosordda alimus boazologu ášši ođđasit, gos eai šat dohkket dan logu masa ieža leat mearridan alimus boazologu 2011:s. Orda orohat fas lei viggan alidit boazologu 4750 heakkas gitta 5800 heggii iežaset doaibmanjuolggadusain. Ja Sállan fas ii oaččo šat dohkkehuvvot 5300 bohcco, masa Boazodoallostivra maid lei ovdal dohkkehan sin boazologu. Ágga Boazodoallostivrra eanetlogus lea ahte dát orohagat eai leat olihan dakkár deattuid bohccuide, maid oaivvildit galget leat, jus galgá leat ceavzilis boazodoallu dain orohagain.
Ii vástit
Boazodoallostivrra jođiheaddji, Lodve Solholm, ii loga sáhttit vástidit go ii riekta muitte mii meannudeamis bođii ovdan. Son de dakko bokte ii loga sáhttit vástidit manin juste dát orohagat ain galget unnidit boazologu.
– Mus eai leat báhpirat ovddabeale, nu ahte in sáhte vástidit manin nie lea, go lea badjel mánu áigi goas lei dat čoahkkin, lohká son, ja gohčču Ávvira váldit oktavuođa Eanandoallodirektoráhtain.
Inhabiila
Eanandoallodirektoráhta boazodoalloossodaga direktevra, Magnar Evertsen, lea hui diliheapme, ja ii bálljo astta Ávvirii vástidit gažaldagaid. Go de viimmat riŋge ruovttoluotta, de son ii sáhte dadjat maidege.
– Mun in duohtat dieid áššiid, go mus leat alddán bohccot Spalccas, ja mus lea vilbealli gii bargá bohccuiguin Joahkonjárggas. Lean lohkan mun in gieđahala, in ge vástit gažaldagaid dieid áššiid birra oppanassii ge. Ferte mu sadjásaš direktevrrain, Reidar Olsenin váldit oktavuođa Eanandoallodirektoráhtas Oslos, lohká son, ja mieđiha fertet sin maŋŋel kommentára áššái addit.
Reidar Olsen ii vástit telefovnna.
Juo mearriduvvon
Son guhte vástida sihke telefovnna ja gažaldagaid maid, lea Finnmárkku Fylkkamánni boazodoalloossodaga direktevra, Trond Aarseth. Son muitala Joahkonjárgga dáfus, de lea sidjiide mearriduvvon viđa jahkái boazolohku, ja dat lohku lea mii sidjiide lei mearriduvvon go gorrelogu mielde unnidedje ealu, namalassii 4600 heakka.
Moivi
Ávvira mielbargi čujuha boazodoallostivrra čoahkkingirjái, gos boahtá ovdan ahte Joahkonjárgii ii dohkkehuvvo Boazodoallostivrra bealis 4600 heakka alimus boazolohku, ja Joahkonjárga ferte ákkastallat manin galget beassat doalahit 4600 heakka giđđalogu, vaikke eai leat olihan buriid deattuid bohccuide. Aarseth muitala ahte leat Boazodoallostivrras gos moivejit, go ođđa njuolggadusaid mielde de sáhttá Fylkkamánne mearridit boazologu daidda orohagaide gos lea unnideapmi čađahuvvon, ja go lea fas boazolohku lassánan eambbo go 5 proseantta mearriduvvon logu ektui. Nu lea son dahkan dál Joahkonjárgga dáfus. Son muitala maid ahte sii leat dahkan seamma mearrádusa orohat 23C, Jalgon-siidii, gos lea lohku mearriduvvon golmma jahkái.
Besset geahččalit vihtta jagi
Aarseth lohká ahte sii leat, Fylkkamánni bealis, mearridan 4600 alimus boazologu viđa jahkái Joahkonjárgii, go sii oaivvildit dat galget beassat geahččalit dainna loguin olihit buriid deattuid.
– Mu mielas galget sii beassat maid geahččalit dássedit doalahit 4600:s boazologu, ja dakko bokte duođaštit ahte bohccot buorránit sin orohagas dainna loguin, nu olihit ceavzilis boazodoalu, lohká Aarseth.
Dat njeallje eará orohaga gal šaddet dál ákkastit Boazodoallostivrii movt galget olihit ceavzilis boazodoalu dainna loguin, maid evttohit galgat leat sin orohagas alimus boazolohku. Ceavzilis boazodoalu olihit sii go olihit dáid mihttuid: Doarvái lossadat bohccot eaktolávdegotti deattuid vuođul, doarvái miessái, ja doarvái buorre biergobuvttadeapmi.
Guovdageainnu várresátnejođiheaddji ja Joahkonjárgga boazodoalli, Anders S. Buljo, duođašta Ávvirii ahte sii leat ožžon reivve Finnmárkku Fylkkamánnis, gos duođaštuvvo ahte sin boazolohku lea mearriduvvon viđa jahkái.
Healkkehii
Go Ávvir muitala sutnje Boazodoallostivrra mearrádusa, de son álggos healkkeha, muhto fuomáša johtilit ahte eai sáhte gulahallan.
– Mun han lean Fylkkamánnis ožžon reivve gos duođaštuvvo makkár lohku mis galgá. Dál goit eai leat gulahallan dieppe. Ii dat leat buorre veaháge go eiseválddit eai gulahala, hui moivvas šaddá visot, lohká son.
Ráfi
Buljo lohká dál sis veahá ráfi šaddat dainna boazologuin, go mearrádus lea dahkkon.
– Buktá midjiide ráfi bargat, ja mun lean sihkar mii olihit buriid deattuid ja miessásvuođa go beassat 4600 doallat boazologu vihtta jagi. Lea dehálaš muitit dan ahte jus okta siida, dahje orohat unnida, ja earát eai birrasis unnit, dalle eai loso bohccot nu mo galggašedje. Ránnjá maid ferte unnidit, vai ii šatta ovdamearkka dihte nu preassa čakča- ja giđđaeatnamiidda, lohká son.
