Deatnogátte Nuorat dat ožžo dán jagáš Áillohaš-bálkkašumi. Ieža gal ledje jáhkkán dien áiggi vássán.
Sámi Grand Prix doaluin, beassášlávvardaga juhke Áillohaš-bálkkašumi nu mo dáhpi leage.
Dán jagi ožžo Deatnogátte Nuorat dán bálkkašumi, mas lea 20 000 ruvnnu ruhtaárvu ja gudni.
Eai jáhkkán oažžut dán goassege
Reidun Irene Pettersen dat lei Guovdageainnus viežžamin bálkkašumi joavkku ovddas, ieš leaikkastallá ahte lei dájuhuvvon dohko, go son lei maiddái jurylahttu SGP lávlunoasis.
– Na dien in lean vuordán, go mii diehtit ahte dál geigejuvvui diet bálkkašupmi 25. geardde. Muittán mii hálešteimmet dán bálkkašumi birra muhtin logemat jagi dassái, ja gávnnaheimmet ahte go dássážii eat lean ožžon dán de eat dáidde goassege oažžut Áillohaš-bálkkašumi, muitala Pettersen.
Son muitala iežas riŋgen daid eará joavkolahtuide maŋŋil, eai ge dat ge lohkan iežaset leat vuordán dán.
– Dát lei nu erenoamáš, das lea nu stuorra mearkkašupmi duođaid. Hirbmat, hirbmat somá, dovddan ahte ain njuorrasan, lohká Pettersen.
Illá goasttai lávddi ala
Go Pettersena čurvo lávddi ala boahtit, de oidnui bures ahte dát lei vuordemeahttun sutnje, go sus ii boahtán jietna eará go giitit bálkkašumi ovddas.
– Mun gal ledjen njulgestaga šohkas, jus dat eai lean láidet mu lávddi ala de in lean várra oba goastat ge dohko. Šadden lohkat sudnuide geat geigiiga bálkkašumi, ahte álli jeara mus maidege go mun gal lean nu njuorrasan ahte ii boađe jietna, čaibmá son.
Ieš lohká iežas dušše ráivulan gova fárrui ja doapmalan eret lávddi alde nu jođánit go vejolaš.
– Šadde viega boahtit dainna šeahkain vel maŋis, go dan mun gal in oba muitán ge dohppet, čilge son.
Soaitá guođđán lávddi agibeaivái
Iige son gal loga alddis leat šat miela lávddi ala lávket.
– Mun gal lean bálton, dasa leat olu sivat ja vásáhusat duogážis, maid jáhkán lea buoremus diktit muitalkeahttá, čilge son.
Son dattege ii loga áibbas sihkkarit sáhttit lohkat ahte lea agibeaivái guođđán lávddi.
– Áigi dan ferte čájehit, čilge son.
Earát geat gullet jovkui gal ain čuojahit duos dás, earret eará Hartvik Hansen, guhtet beassážiid áigge čuojahii Kárášjogas joavkkuin man leat gohčodan «Urbredden fra Tana og Karasjok».
Reidun Irene Pettersena ovddas ges lávlu Anne Lise Varsi joavkkus.
Čuvvon máŋga buolvva
Deatnogátte sámesearvi dat lei evttohan ahte Deatnogátte Nuorat galggašedje oažžut dán bálkkašumi.
Nubbijođiheaddji Ellinor Guttorm Utsi lohká ahte lei hui ilus go joavku oaččui bálkkašumi.
– Dat gal lei duođaid ánssášuvvon, jurddašin ahte ledje várra galgat ovdal jo oažžut dán bálkkašumi. Sin musihkka lea dovddus miehtá Norgga, ja maiddái olggobeale riikkarájáid dovdet olbmot sin šuoŋaid.
Sámesearvi lei sádden guokte siidosaš ákkastallanreivve, mas čilgejedje manne sin mielas dát joavku ánssáša bálkkašumi.
Das čállet earret eará:
«Sin musihkka áin otná beaivve eallá sihke boarrásat ja maiddái nuorat olbmuid gaskkas. Hui dávjá leat olbmot «nostalgihkkárat», ja dan musihka maid nuorran leat gullan ja liikon, ii leat nu álki hilgut. Dattetge ii leat nu dábálaš ahte nuorat liikojit dan musihkkii maid sin vánhemat leat nuorran liikon. Muhto nu ii leat Deatnogátte Nuoraid dáfus. Sin lávlagat ja luođit leat jo čuvvon máŋga buolvva.»
