-Almmuhus-
OĐĐASAT– Eat beasa doaimmahit iežamet servodatbarggu

– Eat beasa doaimmahit iežamet servodatbarggu

-

-

Sámi mánáidgárdemánát, skuvlamánát ja sámi buohccit leat muhtimat dain geat šaddet gillát go ráđđehus árvala unnidit sámediggebušeahta 0,7 proseanttain. Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen lohká iežaset dorvvastit Stuorradiggái.

Ráđđehus árvala lasihit juolludemiid Sámediggái birrasiid 25,5 milljovnna ruvnnuin, mii lea 5,86 proseantta eambbo go diibmá. Oktiibuot árvalit juolludit 461,4 milljovnna Sámediggái.

11,2 miljovnna dán lasáhusas galgá gokčat lassánan penšuvdnagoluid ja 3,2 miljovnna das ges galgá gokčat Sámedikki lassigoluid 2017 sámediggeválggaid oktavuođas, 800 duhát lea várrejuvvon válgadutkamii ja 1,6 miljovnna dain leat prošeaktaruđat.

Dat mearkkaša ahte duohta lasáhus Sámediggái lea birrasiid 7,4 miljovnna ruvnnu, mii proseanttaiguin dagaha 1,7 proseantta lasáhusa. Stáhtabušeahtas muđuid lasihit 2,7 proseanttain haddegoargŋuma geažil.

Nu ii leat dat 1,7 proseantta duohta lasáhus, ráđđehus dáinna árvalusain baicce geahpeda juolludemiid Sámediggái 0,7 proseanttain.

 

Čuohcá ortnegiidda mat gullet Sámedikki hálddašeapmái

Thomassen muitala ahte jus árvaluvvon bušeahtta dohkkehuvvo Stuorradikkis, de dat váikkuha daid ortnegiidda mat gullet Sámedikki vuollái.

– Go eat oaččo lasáhusa de eat beasa nannet museaid, sámi mánáidgárddiid, digitála oahpponeavvuid, eará oahpponeavvuid, sámi dearvvašvuođabálvalusaid ja nu ain. Ja sii eai oaččo doarjaga earáin eará go Sámedikkis. Go mii eat beasa nannet dáid surggiid, de daid ii nanne oktage, čilge Thomassen.

 

Nuppi jagi jo geahpedeamen

– Dál leat geahpedan juolludemiid midjiide jo nuppi jagi maŋŋálaga, lohká beahtahallan Thomassen.

Sus lea bušeahttaovddasvástádus sámediggeráđis.

– Sámediggi ii leat ožžon dakkár lasiheami mii láhčá dili nu ahte mii sáhttit čađahit dan servodatdoaimma ja geatnegasvuođa mii mis vuođđolága ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid bokte, lohká Thomassen ja lea čielgasit beahtahallan.

 

Dorvvastit Stuorradiggái

Árvaluvvon stáhtabušeahtta maid ráđđehus almmuhii duorastaga, galgá dattege meannuduvvot Stuorradikkis, ja dassážii bušeahtta rievdá duokkot dákko.

Maiddái Sámedikki bealis ráhkkanit dorvvastit stuorradiggepolitihkkáriidda.

– Mii fertet váldit oktavuođa stuorradiggepolitihkkáriiguin ja geahččalit oažžut rievdadusaid rámmaide mat dagahit ahte Sámedikkis lea vejolaš čađahit iežas servodatdoaimma, lohká Thomassen.

 

Muhtin čuvges oasit

Thomassen goittot namuha moadde čuvges oasi dán jagi stáhtabušeahttaárvalusas, Internašunála Sámi Filbmainstituhtii árvalit lasihit doarjaga 500 duhát ruvnnuin.

– Dat lea hui buorre, ja oidnojit maid árvalan sihkkarastit Gaske-Nøørjen Saemienskovle 2016/17 skuvlajagi ja leat rahpan vejolašvuođa ovttasbargat Aarborte suohkaniin. Muhto lean behtohallan go eai leat sihkkarastán doaimma albma ládje, lohká sámediggeráđđi.

 

 

Juolludeamit Sámediggái
Departemeantta 2016 2017 % erohus
Gielda- ja ođasmahttisdepartemeanta 279 679 000 301 897 000 7,94
Gielda- ja ođasmahttisdepartemeanta Sámeálbmotfoanda 5 345 000 5 420 000 1,4
Olgoriikkadepartemeanta 715 000 715 000 0
Máhttodepartemeanta 57 161 000 59 157 000 3,49
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta 5 474 000 5 751 000  5,06
Kulturdepartemeanta  80 487 00 81 900 000 1,76
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta  5 506 000 5 564 000 1,05
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta 1 000 000 1 000 000 0
Oljo- ja energiijadepartemeanta 500 000 0 -100,0
Juolluduvvon oktiibuot 435 867 000 461 404 000 5,86

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-