-Almmuhus-
KULTUVRA– Earenoamáš movttiidahtti oažžut stipeandda

– Earenoamáš movttiidahtti oažžut stipeandda

-

-

– Munnje, gii lean nuorra dáiddár, gii in leat vuos nu dovddus, lea stipeanddas earenoamáš stuora movttiidahttinfápmu, lohká Elle Sárá Oskal. Son lea okta dain vihttasis gii mannan lávvordaga oaččui Sápmi Art stipeandda Johkemohkemárkaniin.

Johkamohkemárkaniin, mannan lávvordaga, ožžo vihtta sámi dáiddára Sápmi Art dáiddastipeandda mii lea oktiibuot 75 000 ruvnno.

Elle Sárá Oskal lea okta dan viđa dáiddáris ja oažžu 15 000 ruvnno stipeandda.

Sus leat plánat movt áigu geavahit stipeandda.

– Áiggun geavahit dan muhtin kurssaide, ođđá ávdnasiid oastimii, ođđa teknihkaid iskamii ja dasa ahte dáidda galggašii eanet oidnot ja gullot, muitala Oskal maid pláne ovddos guvlui bargat earenoamážit dáinna stipeanddain.

 

Stuora movttiidahttinfápmu

Dáidagiin háliida addit jeđđehusa ja sávvá oidnot eanet.

– Mu dáidda govvida boazodoalu ja luonddu čábbodaga, ja go dát leat nu garra áitagiid vuolde dál, de lea mu mielas buorre ahte mu dáidda oidnošii eanet. Dat sáhttá addit movtta ja jeđđehusa, čilge son.

Son muitala ahte dakkár stipeanda buktá movtta bargat, ja son illosii hirbmosit go oaččui dieđu ahte lea ožžon dán stipeandda.

– Lea dieđusge hui buorre go dakkár stipeanda lea, mii veahkeha ja movttiidahttá sámi dáiddáriid. Munnje, gii lean nuorra dáiddár, gii in leat vuos nu dovddus, lea stipeanddas earenoamáš stuora movttidahttinfápmu. Go ožžon dieđu, de ledjen skuvllas čohkkáme, ja illosin hirbmosit. Šattai earenoamáš somás beaivi, lohká Elle Sárá Oskal ja lasiha:

– Anán stuora gudnin go ožžon stipeandda, ja lean hui giitevaš.

 

Addá ráfi bargat dujiin


Duojár Per Stefan Idivuoma lohká stipeandda addit duddjonráfi sutnje. Priváhta govva.

Láttevárrilaš ja garraduojár Per Stefan Idivuoma oaččui dan stuorámus Sápmi Art stipeandda mii geigejuvvui Johkamohkemárkaniin mannan lávvordaga.

25 000 ruvdnosaš stuoru stipeanda geahpida su bargodili.

– Dat gal lei dieđusge hui somá. Munnje ja vissásit iežá duojáriidda juohke sisboahtu lea dehálaš. Munnje goit attii ráfi nu ládje ahte beasan duddjot in ge dárbbat vel goit ohcat sisaboađu iežá guovllun, lohká Per Stefan.

 

Morsiin ávvudii

Idivuoma duddjo eanemusat čiŋaid ja eaŋkilis niibbiid.

– Dál gal duddjon dáppe ruovttustan, mus leat dievva diŋgojumit maid ferten válbmet, dadjá son.

Per Stefan Idivuoma ii loga iežas ávvudan stipeandda nu stuorrát.

– Na in mun gal ávvudan ila stuorrát dán gearddi, bovdejin moarsi restoráŋŋii ja nu. Gal dat lei doarvái, lohká son.

 

Duodji lea oassin birrajándora

Anniina Turunen lei gullan stipeandda birra juo dalle go dat vuosttaš háve lei ohcanlahkai.


Anniina Turunen mielas lea stipeanddain vuohki loktet Sámi dáiddáriid. Priváhta govva.

Dalle smiehtai lea go heivvolaš jus son ohcá, gii bargá maid duodjeoahpaheaddjin. Dalle ii loga ohcan stipeandda, ovdal go dál.

– Ledjen Skábmagovain filmmaid geahččamin go gullen ahte lean okta stipendiáhtain. In gal livčče jáhkkán! Muhto lea hirbmat somá go gii nu jáhkká munnje ja mu bargui, lohká son.

 

Sus lea miella bargat dáiddalaččat dujiin ja hutkat ođđa dujiid.

– Dán háve háliidin oassálastit go goittotge duodji lea mu eallimis measta 24/7, beaivvit barggus ja eahkediin ruovttus. Ja makkár duodjeolmmoš dat lea gii bisána go álgá oahpaheaddjin? Mus goit lea miella bargat dáiddálaččat dujiin, hábmet ja hutkat ođđa ja maid čájehit daid, lohká Turunen.

Son lohká dakkár stipeandda mii lokte Sámi dáiddáriid, lea buorre.

– Lea gudni oažžut dákkár stipeandda. Dat muittuha mu ahte in dárbbašge bisánit, oaččun hutkat ain. Mu mielas lea buorre go dákkár stipenda lea. Dat lea okta vuohki loktet Sámi dáiddáriid. Ja Sápmi lea viiddis, lohká Anniina Turunen.

 

Plánejit lasihit Sápmi Art stipeanda

Lassin Oskalii, Idivuomai ja Turunenii, oaččuiga Antaris Rimpi ja Sandra Blind stipeanddaid.

Dušše Antaris Rimpi ja Per Stefan Idivuoma leigga Johkamohkis lávvordaga go geigejedje stipeanddaid. Bálkkašumi supmit leat 10 000, 15 000 ja 25 000 ruvnno, ja gártá oktiibuot 75 000 ruvnnu.

Sápmi Art bealis muitalit ahte sii plánejit stipeandda stuoridit vai lea 100 000 ruvnno boahtte jagi.

Stipeanda geigejuvvo olbmuide geat ásset Norgga, Suoma dahje Ruoŧa beal Sámis, ja ferte bargat dáidagiin govvahámis dahje eará hámiin, dujiin, giehtadujiin dahje musihkain.

2018:s lei vuohččan go stipeanda geigejuvvui golbmasii.

Lea Team Lapland mii lea álggahan ortnega ja juohká stipeanddaid.


Antaris Rimpi ja Per Stefan Idivuoma leigga Johkamohkis lávvordaga go geigejedje stipeanddaid. Govven: KEJ.

 

-Almmuhus-