34 979 norgalačča ožžo borasdávdda diibmá. Čájehuvvo ahte lea eanemus borasdávda Rogalándda almmáiolbmuin.
Jagis 2019 ožžo 18 706 almmáiolbmo ja 16 273 nissonolbmo borasdávdda. Borasdávdaregisttar (Kreftregisteret) dat ovdanbuktá loguid.
– Ollislaččat leat dássedit borasdávdagávdnosat, muhto lea variašuvdna muhtin borasdávddain, dadjá Borasdávdaregistara direktevra Giske Ursin.
2019 statistihkka lea organiserejuvvon ovddeš fylkkaid mielde.
Prostataborasdávda
Rogalándda almmáiolbmuide čuohcá dávjá borasdávda. Sis leat alla lohku ovdaráksáborasdávddas, muhto maid alla logut earálágan borasdávddain.
– Dáppe lea alimus lohku olles riikkas. Ovdalaččas lei fylka maid badjin jámolašvuođas mii čuovui ovdaráksáborasdávdda, muhto lea maŋimuš jagiid lahkonan jámolašvuhtii nu mo muđui riikkas lea, dadjá Ursin.
Ovdalaččas lei Østfolda álbmogis eanemus borasdávda. Unnimus borasdávda lea Opplánddas ja Finnmárkkus, vaikke Finnmárkku almmáiolbmuin lea alimus lohku geahpesborasdávddas.
Buorit ođđasat leat ahte almmáiolbmuid gaskkas lea njiedjan sihke ovdaráksá- ja geahpesborasdávdalohku. Lea maid njiedjan čoalosborasdávddas ja bahtačoalleborasdávddas.
Registara direktevra lea aŋkke várrogas fuomášuhttit ahte njiedjan lea čielggas. Korona-dilálašvuohta váikkuha borasdávdaloguid 2019 čáliheapmái. Pandemiija geažil leat dearvvašvuođaeiseválddit vuoruhan jápminsivaid 2020:s. Sullii 250 borasdávdagávdonsa 2019:s eai leat vuos čálihuvvon, ja ollislaš lohku sáhttá leat 35 000.
Geahpesborasdávda nissonolbmuin
Nissonolbmuin lea lassánan geahpesborasdávda, muhto lea liikká čielga njiedjan almmáiolbmuid gaskka seamma viđajagi áigodagas.
– Mii vuohttit lassáneami nissonolbmuin geat leat badjel 70-jahkásaččat. Mii háliidat ahte dat ovdáneapmi galgá jorggihit. Almmáiolbmuin leat leamaš dássedis gávdnosat máŋga jagi ja leat njiedjagoahtán, dadjá Ursin.
Čižžeborasdávda nissonolbmuin lea maid lassáneame. 2019:s čálihuvvojedje 3726 ođđa gávdnosa. Borasregisttar oaivvilda ahte sivva lea seagáš.
– Eanet aiddolaš diagnostihkka sáhttá leat okta sivva, dadjá son.
Doaivumis jotket badjel 70-jahkásaš nissonat priváhta mammografiijain, vaikke dat ii leat mielde almmolaš mammografiprográmmas. Dasa guoská maŋŋelsoađi buolva geat leat ollen čižžeboras-ahkái.
Dasa lassin čuhcet eallinvuohkefáktorat, nu go alkohola, buidodat ja hormonaid geavaheapmi ahkemolsumis.
Geográfalaš erohusat
Stuorámus geográfalaš erohusat leat eamidielkoborasdávddas, dahje melanom. Eanemus leat guovlluin Oslovuona birra, muhto leat maid alla logut Troanddimis. Finnmárkkus leat unnimus logut eamidielkoborasdávddas.
Statistihkka čájeha dasa lassin ahte eatnašat geat ásset nuorttabeale fylkkain ožžot čoalosborasdávdda. Dat lea tendeansa mii lea čájehuvvon muhtin jagiid juo, čájehuvvo registaris.
©NTB
