Mátta-Várjjagis lea ealáskan duodjemokta gos olbmot čoahkkanit oahppat ja juohkit iežaset gealbbu Mátta-Várjjaga duojis. Maŋŋá gáktegoarrunkurssa ja sisteveaskokurssa mannan čavčča ja dálvvi de eai leat buohkat ollen gárvvistit dujiideaset. Maŋŋebárgga sii deaivvadedje gárvet iežaset dujiid ovdal konfirmašuvnnaid ja miessemánu 17.beaivvi.
Mátta-Várjjagis lea ealáskan duodjemokta gos olbmot čoahkkanit oahppat ja juohkit iežaset gealbbu Mátta-Várjjaga duojis. Maŋŋá gáktegoarrunkurssa ja sisteveaskokurssa mannan čavčča ja dálvvi de eai leat buohkat ollen gárvvistit dujiideaset. Maŋŋebárgga sii deaivvadedje gárvet iežaset dujiid ovdal konfirmašuvnnaid ja miessemánu 17.beaivvi.
Girkonjárgga joatkkaskuvllas lágiduvvui maŋŋebárgga sámi deaivvadeapmi gos sii čoahkkanedje ulbmiliin gárvet sin dujiid miessemánu 17. beaivái ja konfirmašuvnnaide. Lágideaddji Elin Henriksen lohká dehálažžan ahte sii besset deaivvadit ja veahkehit nubbi nuppi dujiin sámi birrasis.
– Mu mielas lea dehálaš ahte mis leat sámi deaivvadeamit dáppe Mátta-Várjjagis ja beassat deaivvadit ja ráhkadit dujiid. De mii beassat oahppat nubbi nuppis ja juohkit iežamet gealbbu earáide, dadjá sámi deaivvademiid lágideaddji Elin Henriksen Girkonjárgga joatkkaskuvlla kantiinnas.
(Ášši joatká gova vuolde)
Gákti
Henriksen muitala sis lea leamaš mannan čavčča gáktegoarrunkurssa ja dál, go fargga lea konfirmašuvdnaáigi, de leat muhtimat gárvvisteamen gávttiid.
– Mis lei mannan čavčča ja dálvvi gáktegoarrunkursa man SOL ja NSR lágidii. Eai leat buohkat ollen geargat iežaset gávttiin, nu mun jurddašin livččii hui buorre áigi lágidit deaivvadeami go leat fargga konfirmašuvnnat ja miessemánu 17. beaivi. Dát deaivvadeapmi lea ovtta láhkai dakkáraš deaivvadeapmi gos mii veahkehit nubbi nuppi gárvet iežamet dujiid. Dáppe leat olbmuin iešguđetge duojit mielde, muhtumis lea gákti mielde, muhtun lea váldán mielde vuoddagiid ja eará duojit maid sii áigot gárvet, dadjá, lágideaddji Elin Henriksen.
Deaivvadeamit
Son muitala sis lea áigumuš lágidit deaivvademiid oktii mánus.
– Mis lea áigumuš lágidit sámi deaivvademiid oktii mánus ja dát lea ovtta láhkai dat vuosttaš sámi deaivvadeapmi maid mii lágidit. Čavčča rájes mii álggahit dáid deaivvademiid, gos mii earet eará áigut lágidit unna mátkki gos mii fitnat čohkkemin gámasuinniid ja suinniid main lea njálgga hádja. Mannan háve go mii deaivvadeimmet de goaruimet sisteveaskkuid ja dalle lei dat eanet dego kursa, ja lea maiddái okta gii ii leat gárven dan, ja nu son lea dáppe gárvemin dan odne. Mis leat dušše moadde sámi deaivvadeami dáppe Mátta-Várjjagis ja kánske áiggi mielde mii nagodit organiseret iežamet ja ásahit sámi kulturorganisašuvnna nu go mis lei ovdal dáppe Mátta-Várjjagis. Mis eai ge leat báikkálaš searvvit, ovdamearkka dihte NSR dahje eará searvvit dáppe. Earet eará go deaivvadit de lea mis ulbmil ahte mii geavahišgoahtit eanet giela maiddái, vuorrasiid deaivvadeamit ja mis leat ollu jurdagat sámi deaivvademiide, dadjá Elin Henriksen, gii lágida eaktodáhtolaččat sámi deaivvademiid Mátta-Várjjagis.
(Ášši joatká gova vuolde)
Ealáskii mokta dujiide
Ingebjørg Ravdan lea eret Uvduvuonas Mátta-Várjjagis ja lea bajásšaddan mearrasámi birrasis. Son muitala su áhkku lei áŋgiris duojár ja son ii leat nu ollu duddjon ovdal go lei nuorra.
– Mun in álgán duddjot ovdal go ledjen ollesolmmoš. Mu vuosttaš kursa lei silkečuoldinkursa ja de fáhkkestaga ealáskii beroštupmi sámi duodjái ja buot mii lea sámi. Dál mun lean geahččalan vaikke maid, lean gorron gávttiid, čuoldán silkkiid ja vuoddagiid, ja mu mielas lea hui miellagiddevaš duddjot, dadjá Ingebjørg Ravdan gii ollesolmmožin oahpai gávtti goarrut ja gii dál lágida kurssaid earáide mo goarrut gávtti.
Son muitala sus ii lean gákti go lei nuorra.
– Mun ollesolbmo agis fidnejin alccen gávtti ja mun lea álo dovdan iežan sápmelažžan, muhto mus ii leat leamaš dárbu čájehit dan geasage. Lea máŋgii ahte mus ii leat miella bidjat badjelii gávtti, muhto dagan dan liikká go leat doalut. Mu mielas mii Mátta-Várjjagis leat álgán eanet ja eanet ovddidit dan sámevuođa ja dat lea hui buorre, dadjá Ravdan.
(Ášši joatká gova vuolde)
Lunddolaš oassi eallimis lea duodji
Elin Maggas lea leamaš čájáhus ođđa ja dološ Mátta-Várjjat gáktemálliin museas ja son lea earret eará čállán Mátta-Várjjaga gávtti birra Norske Bunadleksikon girjái.
– Mátta-Várjjaga gákti lea rievdan nu go eará sajiin. Olmmoš sáhttá goarrut hui dološmállet gávtti dahje čuovvot ovdáneami nu go eará sajiin. Kánske veaháš eanet holbi dahje govddit čikŋaravddat, nu ii lea nu stuorra erohus nu go eará sajiin. Dat mii lea dehálaš dieđusge go goarru gávtti lea ahte čuovvu hámi mii čájeha ahte lea Mátta-Várjjaga gákti. Lea dehálaš geavahit daid ivnniid mat galget Mátta-Várjjaga gávttis dahje dan rivttes logu ivnnit. Mátta-Várjjaga nissongávttis galget njeallje ivnni ja ruoná lea dat ivdni mii kánske ii leat nu lunddolaš eará sajiin. Dieđusge olmmoš sáhttá maid molsut dáid ivnniid, muhto de fertejit leat njeallje ivnni. Olmmoš sáhttá hui ollu rievdadit, muhto ii fal nu olu ahte ii oainne šat man guovllu gákti lea ja dalle lea olles ulbmil gávttis jávkan, mii dieđusge lea dušše mu jurdda ja oaivil. Mun lean bajásšaddan gávttiin ja dujiin, mun lean oahppan goarrut bearrašis ja lean maiddái leamašan kurssain. Dáin deaivvademiin lávejit hui ollu olbmot čoahkkanit, muhto dán háve eai lean nu olus go lávejit, dadjá Elin Magga, gii leai boahtán deaivvadit eará duodjeberošteddjiiguin ja jugadit káfe.
