-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Eai šat vácce, dat vihket

– Eai šat vácce, dat vihket

-

-

Nu govahallá Fágalihtu váldoluohttámušolmmoš Kárášjogas, Alma Helander, dearvvašvuođa suorggi bargiid dili Kárášjogas.

Fágalihtu váldoluohttámušolmmoš Kárášjogas, Alma Helander, guhte maiddái ovddasta muhtin ráje dearvvašvuođabargiid Kárášjogas, lohká iežaset diimmá rájes jo diehtán ahte Kárášjoga dearvvašvuođa ja ovdamorašossodagas leat stuorra hástalusat.

Ikte beakkehii ahte gielda lea šaddan sáddet guokte boarrása Detnui, go Kárášjoga boarrásiidsiiddas ii lean sadji dán guoktái, muhto hástalusat eai noga diesa.

Helander muitala leat unnán bargiid, buozalmasvuohta mii lassána ja heajos ruhtadilli dearvvašvuođasuorggis.

– Min bargit lohket ahte sii eai šat vácce, sii vihket, go leat nu unnán bargit, ja dat geat leat barggus váibet ja nu lassána ges buozalmasvuohta, čilge son.

– Orru ahte ráđđevistái bidjet eambbo bargiid, eai ge dohko gos dárbbašuvvojit, namalassii boarrásiid ja buhcciid dikšut.

 

Oađđenváttisvuođat bargiin

Helander muitala maiddái ahte leat geasset čoahkkinastán.

 – Bargit leat muitalan ahte go gerget barggus, de eai dieđe sáhttet go vuolgit ruoktot, go váilu olmmoš maŋit vurrui, muitala Helander ja joatká:

– Bargiin leat oađđenváttisvuođat go eai dieđe makkár sin bargodilli lea beaivvis beaivái.

 

Lohpidan virgádit eambbo buohccidivššáriid

Luohttámušolmmoš muitala ahte hálddahusa bealis leat lohpidan eambbo buohccidivššáriid virgádit.

– Giđđat lohpidedje ahte čakčat virgádit eambbo bargiid, muhto dan gaskka lea máŋga mánu vuordit. Mis han heitet maid bargit, ja mun jearašin manne heitet bargit. Mun gal ádden bargiid, lohká son.

Helander lohká Kárášjogas lassánan boarrásiid.

– Leat lossa pasieanttat, mat eai soaitte ieža vázzit, eai bora ieža ja nu ain, ja dalle adnojit eambbo gieđat sin veahkehit, oaivvilda son.

 

Heajos gulahallan ja ruhtadilli

Helander lohká maid bargiid vásihit ahte sis ii leat buorre gulahallan hoavddaiguin.

– Hoavddain ii leat dilli háleštit singuin, lohká son gullan.

Luohttámušolmmoš geassá maid ovdan gieldda ruhtadili:

– Bargobearráigeahčču lea galledan dearvvašvuođasuorggi gos leat gávdnan spiehkastemiid maid gielda galggašii njulget. Daid eai geargga čorget ja nu šaddet máksit sáhkuid. Dat čuohcá ruhtadillái, muitala Helander.

 

Háhkamin eambbo bargiid ja lanjaid

Ikte beakkehii ahte gielda lea šaddan sáddet guokte boarrása Detnui, go Kárášjoga boarrásiidsiiddas ii lean sadji dán guoktái.

Preassakonferánssas, man doaibmi dearvvašvuođa- ja fuollahoavda Heidi Boine ja Fuolla ja sosiála bálvalusaid váldolávdegotti jođiheaddji Anders Kleppe doalaiga vuossárgga, bođii ovdan ahte gielda rahčá dainna go eai leat doarvái sajit, ja unnán leat bargit.

– Mii leat bargamin ordnet eambbo lanjaid ja háhkat eambbo bargiid, logai Boine dan konferánssas, man NRK Sápmi sáddii njuolgga Facebook bokte.

Go jerrui lea go dát lobálaš, de vástidii Boine ahte boarrásat oažžuba fágalaš ja dohkálaš bálvalusa, mas gielda lea ovddasvástideaddjin muhto leat oastán bálvalusa Deanus.

– Dát lei buoremus čoavddus man gávnnaimet ná oanehis áiggis, čilgii Boine.

 

Bárttit ja buozalmasvuođaid geažil dievvan

Boine muitalii ahte leat 2014:s jo ovddidan ášši gielddastivrii, go leat unnán lanjat, muhto dalle ii várrejuvvon ruhta dasa.

Dat dilli mii juste dál lea čuožžilan lea leamaš sin dihtosis birrasii vahkku, čilgii son.

– Dán geasi leat leamaš olu buozalmasvuođat ja smávva bárttit, maid geažil buot lanjat leat dievvan, čilgii son.

 

Alma Helander gal lohká iežas suorganan go gulai ahte leat boarrásiid šaddan sáddet Detnui.

– Mun ledjen gal gullan ahte sáhttá ná geavvat. Dat lea hirbmat surgadis ášši, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


DOVDÁ DILI: Doaibmi sátnejođiheaddji John Nystad ii gohčot dili gal roassun vuos, muhto lohká dan leat hui duođalažžan.
Govven: Berit Marie Lise Eira

Dovdá dili

Kárášjoga várresátnejođiheaddji John Nystad, guhte dál lea doaibmi sátnejođiheaddji, lohká iežas diehtit daid hástalusaid birra maid Alma Helander muitala.

Nystad lohká iežas ságastallan ášši birra ráđđealbmáin, guhte maiddái lea iežas vuollásaččaiguin ságastallan dáid birra.

– Nu ahte dát lea proseassa mii čađa gaskka manná, dan ektui ahte bargiid movttiidahttit ja geahččalit fidnet bargiid doarvái nu ahte dohkálaš fálaldagat fállojuvvojit

dearvvašvuođasuorggis sidjiide geat dárbbašit dan, lohká Nystad.

 

Ii gohčot roassun

Son lohká dilálašvuođa leat hui duođalažžan, muhto roassun ii gohčot gal dan:

– Roassu livččii jus eai livčče šat bargit, ahte ii oktage gilleše. Mun vuohtán ahte dan guvlui govvejuvvo dat dilálašvuohta ja dilálašvuohta lea hui duođalaš, lohká son.

Doaibmi sátnejođiheaddji lohká sin politihkkáriid bargun leat bajimuš hálddahushoavddain ságastallat áššiid birra, vai sii maid dovdet ja dihtet ahte politihkalaš dásis čuvvot mielde ja lea dáhttu buoridit dili.

 

Liigebargit leamaš geasset

Nystad muitala gieldda jo leamaš bidjan doaibmabijuid johtui dán geasi.

– Hálddahusa bealis válde liigeolbmuid bargui mannan geasi, maiddái amas olbmui vikárdoaimmahagaid bokte, muhto lihkus maiddái buohccidivššárat geat barget eará ásahusain min gielddas, veahkehedje gieldda ja barge vuoruid nu ahte sáhtte vuoruid čađahit dohkálaččat.

 

– Diet lea geassebotta, muhto mo čakčat ja diet bargit máhccet iežaset bargguide, lea go dis de čoavddus daidda bargiide geat leat barggus eai ge dieđe sáhttet go ruoktot mannat maŋŋil barggu?

– Sáhtát lohkat ahte dieinna leat hálddahusa beali barggadeamen, lean aiddobáliid ságastallan singuin. Dál bohtet hoavddat fas bargguide maŋŋil luomu, sidjiide galgá čuvgehuvvot dán dili birra ja ahte doaibmabijut dan ektui johtui biddjojit.

 

Ávvir ii leat fáhten ráđđealbmá Elfrid Boine ságaide dán áššis, iige doaibmi dearvvašvuođa- ja fuollahoavdda Heidi Boine.

 

 

 

-Almmuhus-