-Almmuhus-
OĐĐASAT– Eai rievdat lágaid jus okta cealka eret

– Eai rievdat lágaid jus okta cealka eret

-

-

Sámedikkeráđđeláhtu Silje Muotka lohká ahte ii leat ávki eretcealkit jienastuslogus.

Ávvir lea geahččalan oažžut ságáide Sámedikki presideantta Aili Keskitalo, oažžun dihte Sámedikki oainnu go sámedikki várreláhttu Janoš Trosten lea proteastas geassádan eret Sámedikki jienastuslogus.

Keskitalo lea luomus ja čujuha sámedikkeráđđeláhtui Silje Muotkai vástidit.

 

Ráŋggášta sámedikki

Silje Muotka lohká eretcealkit iežas jienastuslogus dieđusge lea persovnnalaš ášši, muhto son ii oainne ávkki politihkalaččat dan dahkat.

– Mun in jáhke stáhta ja ráđđehus álget rievdadallat lágaid ja meannudit daid eará ládje, dušše danne go soames cealká jienastuslogus iežas eret. Dáinnalágiin ráŋggášta baicca Sámedikki, iige stáhta, lohká son.

 

Ovttas earáiguin šaddá gievrat

Muotka oaivvilda eretcealkin lea boasttu guvlui bargat, go de ii leat mielde váikkuheame.

– Sámediggi ii dušše gulahala Ráđđehusain, muhto maiddái hukse alliansaid ovttas earáiguin, ovdamearka dihte ruvke vuosttildeddjiiguin, ja sáhttá gievrrat šaddat váikkuhit, lohká son.

 

Guhká rahčan

Muotka lohká sámi servvodagas leat dál ollu hástaleaddji áššit, mat eai čovdojuvvo nu jođánit go háliidivčče.

– Leat ovdal maid leamaš hástaleaddji áššit, ja ferte muitit ahte leat buolvvat ovdalis leat ráhčan sámi áššiid ja servvodaga ovddas. Ovdamearka dihte lei 50 jagi dušše niehku ahte sámiin galggai leat iežaset álbmotválljejuvvon orgána, mii dál lea juo doaibman 25 jagi, lohká son.

 

Ávvir lea jearran márkanis olbmuiguin leat go sii ieža árvvoštallan eretcealkit jienastuslogus, nu movt Janoš Trosten, ja maid sii oaivvildit sámedikki barggu birra, dat mii guoskka sámi vuoigatvuođaide, nu guolásteapmái, bivdui, boazodollui ja árbevirolaš meahcásteapmái. 

 

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Nils Henrik Eira: – Jua sámediggi dat gal bargá buori barggu, danne go ovddida min giela ja kultuvra baikiin gos dat lei oalát jávkame. Muhto dain boazodoalu vuoigatvuođa áššiin maid boazosápmelaš ja stáhta nákkáhallaba dikki ovdas, daid áššiid gal oččolii Sámediggi buorebut doarjut. Árbevirolaš meahcásteapmi gal orro mu mielas áibbas nohkame ja dasa gal galggašii Sámediggi bidjat eanet návccaid ja ruđa nu movttiidahti nuoraid meahcástallat nu go ovdalaš áigge leat bargan. Eira ii leat goitge goassige árvvoštallan eretcealkit iežas sámedikki jienastuslogus.
 Vuorkágovva: Ovlla Gaup

 

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Nils Felix Hætta– Sámediggi bargá buori barggu dat mii guoská boazosápmelaččaide, muhto ii fal dálu olbmuide. Oaivvildan sii eai beroš nu ollu mii guoskka vuoigatvuođaide vánddardit meahcis, mii fas čuohcá vuoigatvuođaide nu movt bivdit guliid. Livčče ožžon bargat buoret barggu dálu olbmuid ovddas. Hætta iige loga iežas goassige jurddašan cealkit iežas eret jienastuslogus.
Priváhta govva.

 

 


Marit Nilsdatter Buljo: – Mu mielas gal Sámediggi bargá dan barggu maid sáhttá ja galgá. Dieđusge leat muhttin eaŋkilis áššit maid sáhtáše buoridit muhto nu gal lea juohke sajes. Lea veadjemeahttun duhtadit buohkaid. Buljo iige leat goassige árvvoštallan cealket eret iežas jienastuslogus.
 Vuorkágovva: Ovlla Gaup

 

 

 

 

-Almmuhus-