Reastaluvvamat ealáhusain leat njiedjan 5,6 proseanttain diimmá jagi ektui. Dattege leat bággoheaitimat lassánan 14,3 proseanttain.
Dan čájehit logut maid Bisnode fitnodat lea buktán. Dán jagi vuosttaš jahkebeali reastaluvve, dahje bákkuin heaittihuvve 3241 fitnodaga. Obbalaččat lea dat 0,8 proseantta unnit go seamma áigodaga diibmá. Dan dieđiha Bisnode preassadieđáhusas.
Seammás leat eiseválddit garraseabbo, ja bákkuin heaitthit eambbo fitnodagaid. 894 oasusfitnodaga leat heaittihuvvon dán jagi. Dat lea 14,3 proseantta lassáneapmi.
Váilevaš rehketdoallu lea dábáleamos ágga.
Unnan oasuskapitála gáibiduvvo
– Obbalaččat leat eanaš unnit fitnodagažat, main ii leat stuora oasuskapitála, mat bákkuin heaittihuvvet, lohká kredihttaekonoma Per Einar Ruud, Bisnodes.
Unnimus gáibádus oasuskapitálii lea 30 000 ruvnno.
– Go ii dárbbaš eambbo ruđa álgghit fitnodaga, de ii leat nu olu maid massá jus fitnodat ii mana bures. Reasttaluvvama meannudeapmi sáhttá divrras, ja gos ii leat nu olu viežžat eaiggádiidda ja kreditoraide, de sáhttá dávjjit geavvat ahte heaittihuvvo ovdal go reastaluvvo, lohká Ruud.
Addá ovttain, váldá nuppiin
Áigemearri buktit rehketdoalu lea mánu árabut, ovddit jagiid ektui. Dasa lassin lea beaivesáhkku lassánan maŋemuš jagiid.
– Sáhttá lohkat ahte eiseválddit addet ovttain gieđaid, ja váldet nuppiin. Go nu unnán oasuskapitála dárbbašuvvo álggahit fitnodaga, muhto dattege čavgejit áigemeriid ja sáhkuid. Dat sáhttá noađuhit unna fitnodagažiid, lohká Ruud.
Rávve čuovvut mielde
Eanemus reastaluvvamat ledje huksen- ja rusttetsuorggis, 27,2 proseantta obbalaš logus. Dat lea guokte proseantta unnit go diibmá seamma áigodagas. Hotealla- ja restauranttasuorggis njiejai lohku 6,8 proseanttain.
– Bisnode logut muitalit olu movt ealáhusaiguin manná obbalaččat. Muhto adde maid garra várrehusa eará fitnodagaide, mat sáhttet massit olu jus eará fitnodagat reastaluvvet. Danne lea dehálaš čuovvut movt fitnodagat maiguin gávppaša, birgejit, lohká ekonoma.
