Eai leat duoguštan reaidduid

Vuossárgga ovdanbuvttii áktor, Økokrima vuosttašstáhtaadvokáhtta Hans Tore Høviskeland, duođaštusaid ja ovdasániid Sis-Finnmárkku diggegoddái.

Guokte boazosápmelačča leaba áššáskuhtton go galgaba leat rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágán reaidduin. Son maiddái muitalii iežas álgosánis ahte áššáskuhttin eiseválddit eai leat duoguštan dahje gávdnan makkár ge reaiddu mainna oaivvildit čuggon bohccuid vai jápmet.

Áktora duođaštusat dikkis leat ge dokumeanttat, vihtaniid čilgehusat, áššedovdi dárkkisteapmi ja soaitá vel nu ahte boazobeljiid ovdanbuktet duođaštussan diggái.

– Mis ii leat reaidu mii galgá leat geavahuvvon vearrodaguide, dan eat leat gávdnan, muhto dan ii leat dárbbašlaš gávdnat jus galgá sáhttit dubmejuvvot ovtta áššis. Dán áššis oaivvildan mis leat doarvái buorit duođaštusat, mat čujuhit maiddái ahte dát guokte dievddu galgaba dahkan vearredaguid mainna leaba áššáskuhtton, lohká Økokrima vuosttašstáhtaadvokáhtta Hans Tore Høviskeland.

Orohagas leamašan riiddut ja nákkut

Hans Tore Høviskeland iežas ovdasániinis muitalii diggái orohaga historjjá birra ja ahte leamašan nákkut ja riiddut siskkáldasat guhkit áigge, mii lea dagahan ahte orohat lea juohkásan guovtti oassái. Veterinearainstituhtta lea dahkan iskosiid, ja lea duođaštan ahte boazoillasteamit leat olmmošlaš dágut.

– Gažaldat gii lea dahkan vearrodaguid, beroškeahttá leamašan go siskkáldas riiddut orohagas vai ii, de oaivvildat mii ahte leaba áššáskuhtton dievddut geat leaba dahkan vearrodaguid dán áššis, lohká áktor.

Son lohká boahtit ruovttoluotta sivalaš gažaldahkii.

Gáibádus

Áktora gáibádus lea ahte dievddut galgaba máksit ruovttoluotta boraspirebuhtadusa man leaba ožžon áigodagas goas vearrodagut galget leat dáhpáhuvvan. Seammás lea áktor gáibidan buhtadusa čieža boazosápmelaččas.

Buhtadusa sturrodat ii leat vel mearriduvvon. Áktor maid lea váruhan vejolašvuođa gáibidit sudnuide doaibmagildosa boazoealáhusas.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Heajos duođaštus

Nuorat dievddu advokáhtta, Kjetil Hugo Nilsen, oaivvilda beare heajos duođaštusaid áššis čuoččuhusaide mat ovdanbohtet áššáskuhttimis.

– Čuoččuhusaid verrošeapmi boraspirebuhtadusaiguin, go oaivvildit mu klieanta lea mieleavttus vahágahttán bohccuid, das oaivvildan sis erenomáš heajos duođaštusaid. Dan sivas go leat dahkan árvvoštallamiid dalá áiggis, áigodagas 2010-2012, bálkestan ráppiid ja maŋit áiggis fas, maiddái vihtan, árvvoštallet ođđasit iežaset árvvoštallamiid, lohká Nilsen.

– Lea veahá erenomáš ahte gillájeaddjit áššis, leat sii geat gávdnet stuorra oasi duođaštusain, lohká Nilsen.

Ii leat áššáskuhttán rivttes olbmuid

Boarrásat dievddu advokáhtta, Hjallis Bakke, oaivvilda ahte eai leat rivttes olbmuid áššáskuhttán áššis. Bakke doalai iežas sáhkavuoru ikte dikkis. Son ovddidii dakkár teoriija, ahte ráppiid máid eiseválddit leat iskan sáhttet leat áibbas eará olbmot buktán rábbekontainerii gosa čohkkejit ráppiid máid Stáhta luonddubearráigeahčču iská.

Son ovddidii ge dikkis skovi masa áššáskuhtton dievdu lea deavdán dieđuid go dieđihii ráppi návdái goddon boazun. Dasa lea čállán earret eará ahte lea njiŋŋelas ja makkár vahágat leat bohccos, muhto rábbi man Veterinearainstituhtta lea obduseren lea varis boazu ja ráppis ledje eará vahágat.

Danne oaivvilda Hjallis Bakke ahte sáhttet seamma bures manipuleren duođaštusaid, go dát rábbekontainer lea rabas ja dohko beassá vaikke gii mannat ja doalvut ráppiid. Dan son duođaštii govaiguin dikkis. Bakke čujuha ge maiddái ahte orohagas leat nákkut go eanetlohku háliida goappašat áššáskuhtton dievdduid eret orohagas.

Bakke maiddái moittii boazopolitiijaid go oaivvilda sin váldán beali áššis juo vuosttaš beaivvi rájes, ja dan olis son čujuhii reivviide ja mediacealkámušaide máid boazopolitiijat leat ovddidan.

Dát ášši deaddiluvvui báberhámis miessemánu 25. beaivvi.