-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT Eai hálit šat dán vurkkodit

Eai hálit šat dán vurkkodit

-

-

RiddoduottarMuseat Guovdageainnus sávvá ahte dán geasi mielde juo besset dán oaiveskálžžu hávdádit.

Guovdageainnu musea Gilišillju, mii dál gullá Riddoduottar museaid,e lea 1993 rájes vurkkodan dološ oaiveskálžžu skábes. Dál eai hálit šat bargit dan vurkkodit, ja leat bivdán veahki oažžut dan girkoeatnamii.

– Ii leat sámi árbevierru vurkkodit olbmo bázahusaid, eat ge mii leat anatomalaš musea, muhto dávvirvuorká, dadjá Riddoduottarmusea konsuleanta Johan Aslak Hætta. Son ii loga iežaset háliidit dan gieđahallat ge eambbo go lea dárbu, go ii dat leat oainnat sámi vierru.

 

Mánát gávdne

Mánát dat gávdne dán oaiveskálžžu juo 1993:s Jámetmiellis, mii lea eatnogáttis, gasku márkana. Jámetmiellis lávejit nuorat skuteriiguin vuojašit dálvet ja geasset vuojadit ges olbmot doppe. Jámetmiellis fierrá sáttu etnui, ja de ihtet maid dávttit dološ hávdeeatnamis. Dál galget doppe leat goit 3-4 hávddi, mat eai leat duohtaduvvon eaige fierran.

Dát oaiveskálžu lei ovtta gaskka iskkadeamis Oslos, muhto lea birrasiid 20 jagi juo vurkkoduvvon skábes Gilišiljus.

 

Dievdu, 50-60 jagi

2012:s bargagođii musea oažžut dan baicca hávdáduvvot girkoeatnamii. Dan maŋŋel leat sádden biologalaš materiála dán oaiveskálžžus, lassi iskkadeapmái.

Čájehuvvui ahte oaiveskálžu lea 50-60 jahkásaš dievddu, gii lea jápmán birrasiid jagiid 1640-1650. Dat mearkkaša ahte dat olmmoš lea jápmán birrasiid 370 jagi áigi.

 

Galggašii girkoeatnamii

Musea lea dál moadde jagi juo gulahallan Sámedikkiin ja searvegotteráđiin maid galget dahkat oaiveskálžžuin.

Sámedikki kulturmuitojuhkosa fágajođiheaddji Andreas Stångberg lohká Jámetmiellái leat hávdádišgoahtán olbmuid birrasiid 1640, ja nu čájehit oaiveskálžžu iskkadeamit maiddái.  

 


SÁVVÁ DÁN GEASI JUO GEARGAT HÁVDÁDIT: Sámedikki kulturmuitojuhkosa fágajođiheaddji Andreas Stångberg

– Mis lea leamaš oktavuohta Guovdageainnu searvegottiin, ja leat ain ságastallame goas ja movt galgat hávdádit dan dálá girkogárdái, ja mii galgá čuožžut muitomearkkas. Eat sáhte nu jođánit bargat vai buot šaddá riekta. Muhto mii soaitit dan nagodit bargat ovdal geasseluomu juo, dadjá Stångberg.

Stångberg sávvá ahte besset dán geasi juo hávdádit dán oaiveskálžžu, go lohká ehtalaččat leat eanemus riekta nu bargat.

 

Ovdal gávdnon dávttit

Báikkálaš historjáberošteaddji Reidar Erke Guovdageainnus lohká dovddus áššin ahte Jámetmiellis firret dávttit vulos etnui.

– In leat gal ieš goassege gávdnan doppe maidege, vaikko lean mánnán olu doppe vuojadan ja stoahkan. Muhto lean gal gullan ahte leat gávdnan ovdal maid olbmo dávttit doppe. Gal namma Jámetmielli juo iešalddis muitala mii doppe lea, dadjá son.


– GULAT JUO NAMAS: Báikkálaš historjáberošteaddji lea gullan ahte leat ovdal juo gávdnon olbmuid bázahusat Jámetmiellis. Ávvira vuorkágovva. 

Erke ii loga gávdnot dieđuid mat sihkkarit muitalit makkár hávdebáiki lei Jámetmiellis,

– Muhto ii dološ áiggi dárbbašan leat vihahuvvon eanan. Mii diehtit ahte sáhtte gaskaboddosaččat maid hávdádit olbmuid dassážii go ollejedje vihahuvvon eatnama rádjái, muitala Erke.

 

 

- Advertisement -
-Almmuhus-