-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
MAGASIIDNAEai got oahpaheaddjit oaidnán?

Eai got oahpaheaddjit oaidnán?

-

-

Otná lávvardatságas gal lea veahá duođaleappot fáddá, nammalassii mo vásihin givssideami vuođđoskuvllas.

Dál lea ođđa jahki ja 2016 lea bistán jo badjelaš vahkku. Dán vahko lea okta fáddá beaggán olu mediain, erenoamážit Norgga bealde. Nammalassii givssideapmi.

 

Duogáš dása lea go ođđajagiruohta gávdnui muhtin 13-jahkásaš nieiddaš jápmán barttas Mátta-Norggas, sus ledje borranváttut ja nealggui jáhkkimis jámas. Borranváttuid navdet boahtit das go nieiddaš máŋggaid jagiid givssiduvvui skuvllas. Ja givssideami ii leat gal dušše son vásihan.

 

Mun lean jurddašan dán fáttá birra oalle olu dan vahkkus mii lea gollan dan rájes go diet ášši beakkehii, ja lean smiehttan vásihin go mun givssideami mánnán ja nuorran?

Jua, dan mun gal dahken. Allet ádde mu boastut, ieš in givssiduvvon gal. Muhto doppe ledje oahppit eará luohkáin, geain ii lean gal seamma buorre dilli, ja mun ledjen maid muhtin muddui sivalaš.

 

Mun han gal oidnen ja gullen mo dát givssiduvvo, muhto in muitte iežan goassege cavgilan dan birra ollesolbmuide, in ge moktege geahččalan heađuštit givssideddjiid.

«Seammás bealuštan iežan dáinna go ledjen dušše mánná, muhto eanemusat bealuštan iežan dainna go áibbas duođas navden, ja vuoiga navddán ain, ahte olles skuvla diđii geat givssiduvvojedje. Oahpaheaddjit maid.»

 

Mun in nagot jáhkkit ahte oahpaheaddjit ja eará ollesolbmot eai diehtán, eai ge gullan maidege, jos fal eai soaittege oaidnán mii dáhpáhuvai.

In sáhte jáhkkit ahte oahpaheaddjit eai gullan mo gánddažat gaskaneaset čaibme ja rábmostalle, maŋŋil go friddjaminuvttas vuot ledje dien skuvlaoahppi bálkestan skálvái.

«In sáhte jáhkkit ahte oahpaheaddjit eai fáhten mo okta eará skuvlaoahppi ges givssiduvvui ja olgguštuvvui nu sákka, ahte su namma gárttai cielussátnin go skuvlamánát nárridedje earáid. Jus muhtin láhttii ártegit de gullui: «– Dál gal leat dego ..»»

 

Mun in dieđe mo manaš singuin geat vásihedje givssideami go mii leimmet mánát, sávvamis sii leat lihkostuvvan buorebut vel go mii earát.

In ge dieđe mo dán áigge leaš skuvllas, muhto balan ahte vel ain sáhttá dáhpáhuvvat ahte buohkat dihtet, muhto ii oktage «seagut» dasa.

Ja jua, mun válddán maid siva, go in cavgilan geasage. Muhto mun sivahalan maid ollesolbmuid, geat giddejedje čalmmiid. 

Givssideami bissehit, dahje eastadit, ii leat dušše skuvlla dahje oahpaheddjiid ovddasvástádus, muhto min buohkaid, váhnemiid maid. Eatnašat mis han veahkehivččiimet heađálaččaid. Sii geat givssiduvvojit beaivválaččat, leat maid heađálaččat, iige galggašii leat nu álki giddet čalmmiid ja vuordit ahte gal earát dien ordnejit.

«Mii geat leat ollesolbmot, berret muitit ahte min láhttemat, dahje dat go eat daga maidege, báidná mánáid áddejumi. Jus mii diehtit givssideami birra, eat ge daga dainna maidege, de han mánát jáhkket ahte dien dat gal lea ortnegis givssidit. »

 

Ja jus oktage mánná dahje nuorra logaš dán čállosa, de lea mus didjiide ráva:

«– Allet fal searvva givssidit earáid, galgabehtet duostat cavgilit ollesolbmuide jus oaidnibehtet dahje gullabehtet ahte muhtin mieloahppi givssiduvvo. Go sii leat din skuvlavieljat ja skuvlaoappát, geat eai leat heajubut eaige buorebut go dii, sii ánssášit maid buorre dilis skuvlla vázzit.»

-Almmuhus-