-Almmuhus-
OĐĐASATEahpidit šaddat miljon-sáhkuid

Eahpidit šaddat miljon-sáhkuid

-

-

Cuoŋománu 1.beivvi lei 54 siidaoasis áigemearri unnidit boazologu. Eanandoallodirektoráhtas eai jáhke boazodolliid njuovvan doarvái, ja plánegohtet dál ođđa ráŋggáštusaid sidjiide.

Dan oktavuođas go eanandoallodirektoráhtta boazodoalloossodat lea fárren ođđa vissui, ja go odne lea vel áigemearri buot siidaosiide sáddet boazodoallodieđáhusa eiseválddiide, ledje sii bovden preassadeaivvadeapmái Áltái.

Eai vuos logut

Cuoŋománu 1.beaivvi manai áigemearri vel dan maŋemus 54 siidaoassái. Čakčamánus čilget dasto boazologut main oaidná man muddui sii leat jeagadan njuovvat. Jagi áigi lei ain birrasiid 20.000 eambbo boazu Finnmárkkus go leat mearridan lobálažžan.

Duogáš boazologu heivehanáššái:

2011: 

Boazodoallostivra mearridii bajimus boazologu juohke orohahkii. Nuorta-Finnmárkui 70 650 ja Oarje-Finnmárkui 78 150.

11 orohagas/siiddas NuortaFinnmárkkius (gos leat 18 siidda/orohaga oktiibuot) lei eambbo go mearriduvvon. 

 

16 siddas/orohagas Oarje-Finnmárkku., gos leat 28 siidda/orohaga oktiibuot, lei eambbo boazu.

 

2012:

Boazodoallostivra ii dohkkehan orohagaid evttohusaid boazolohkui. Bivde orohagaid ráhkadit unnidanplánaid. Moadde orohaga ráhkadedje daid ja ožžo daid dohkkehuvvot. Sii geat eai dahkan, ožžo unnidangáibádusaid gorrelogu mielde. 

 

Guovvamánnu 2013: Boazodoallostivra mearridii gorrelogu vuođul unnideami Nuorta- ja Oarje-Finnmárkkus ná:

Njukčamánu 31.b 2014: 43 siidaoassái njealji orohagas. 

Njukčamánu 31.b 2015: 190 siidaoassái

 

Boazologut njukčamánu 31.b 2014:

Oarje-Finnmárkkus: 95 838

Nuorta-Finnmárkkus: 69 103

 

Čakčat 2014: 

6 siidaoasi OarjeFinnmárkkus ožžo áigemeari 31.2.14 rádjai unnidit boazologu. Boazodoallostivra mearridii bággosáhkuid jus muhtin áigemeari siskkobealde eai olahan logu. Lohkamis bođii ovdan sii leat nagodan vuolidit mearriduvvon boazolohkui, eai ge de ráŋggáštuvvon.

 

54 siidaoassái sáddejuvvui muittuhus ahte eai leat nagodan unnidanplána mielde unnidit,  ja sin fas ávžžuhedje unnidit ealuid.

Galget dovdot

Eanandoallodirektoráhta boazodoalloossodaga direktevra Magnar Evertsen lohká sin álgán plánet movt ráŋggáštit sin geat eai leat olahan mearriduvvon boazologu.

 – Mii leat bargame oažžut daid sadjái, ja mis leat ain moadde mánu. De oaidnit movt ráŋggáštusmávssuid galgá hukset, sturrodagaid ja nu ain. Dat mii lea dehálaš sáhkuiguin, lea ahte dat galget biddjot nu ahte eai šatta nu stuorrát ahte leat ráŋggáštussan, muhto seammás galget leat dan mađe garrasat ahte čuovvu gáibádusa, dadjá Evertsen.

Ruhtaburssa mielde

Boazodoalloeiseválddit leat diibmá sádden muhtin siidaosiide dieđu bággomávssuid birra. Muhto dat rehkenastinvuogit eai galgga šat adnot.

 – Dien mii gal heivehit vehá. Sáhkut galget rehkenastot juohke boazoeaiggáda iežas ekonomiija mielde. Eai šatta seamma stuora sáhkut buohkaide. Ja lea gullon ahte leat miljovnna ruvdnosaš sáhkut, muhto dan gal eahpidan ahte nie stuorisin šaddet, dadjá Evertsen.

Báhkka ášši

Zorro vuođđudus, masa čuđiid mielde boazodoallit leat searvan vuosttaldit unnidanproseassaid, čájeha goitge boazodoalloeiseválddiide ahte lea vuosteháhku unnidanproseassaide. Dan mieđiha Evertsen.

 – Mii hálddahusas váldit vuhtii ahte mii leat riekteservodat, ja lea áibbas dohkálaš ahte mearrádusaid geahččala duopmostuoluid. Mii rehkenastit goit ahte fertet ráŋggáštusaid váldit atnui čavčča rájes. Stáda lea gohččon min ráŋggáštit sin geain lea eambbo boazu go lea mearriduvvon.

 

Áiggoše addit ovddasvástádusa

Eanandoallodirektoráhtas lea siskkáldas kontrolla ja iešmearrideami boazodoalus mihttun boahtteáiggis. Sii áiggoše boazodoallošiehtadusa bokte nannet ealáhusa máhtu hábmet iešmearrideami, ja maid ásahit iešguđet ortnegiid mat dagaše dan vejolažžan. Dasa lea biddjon 1 miljon ruvdno.

 – Ávžžuhan juohke áidna boazodoalli jurddašit guđe guvlui áigot boahtteáiggis, galggašedje ođđasit álgit doaibmanjuolggadusaid hábmet. Ii stádas leat beroštupmi stivret detálljaid jus ožžot ealáhusa ieža sihkkarastit ceavzilis ealáhusa, dadjá Evertsen.

Evertsen ii loga unnideami leat veadjemeahttumin, muhto gáibideaddji gal lea.

 – Muhto dál leage dehálaš ahte oažžut siskkáldas ságastallama buot orohagaide boazologu birra, go de sáhttet orohagain áiggi mielde iešguđet siidaoassái ieža mearridit sierra boazologu, dadjá son.

 

Áššis sáhtát eanet lohkat báberáviissas.

 

 

 

-Almmuhus-