-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Eahpedemokráhtalaš vuohki

– Eahpedemokráhtalaš vuohki

-

-

NSR ii jáhke dušše sin bušeahta duogážin eahpeluohttámuš ovddideapmái, mii ii leat vel boahtán.

Duorastat iđida jotkkii Sámedikke dievasčoahkkin, gos čielgasit vuhtto heajos vuoigŋa.

Maŋŋebárgga beakkehiige ahte Bargiidbellodat (Bb) otne boahtá ovddidit eahpeluohttámuša Norgga Sámiid Riikasearvái, guhte lea stivren unnitlogus dán áigodagas.

Jienasteapmi lea maŋiduvvon, ja čoahkkin joatká fas diibmu 15 rájes odne.

 

Oaivvilda eahpevuoiggalažžan

Bargiidbellodat galgá leat čohkken eanetlogu bušeahttaovttasbargu oktavuođas Árjan, Åarjel-Saemiej Gielh bellodagain, Olgešbellodagain ja Sámit Lulde bellodagain, man gárvejedje 16 diimmu ovdal ovdanbuktima.

– Dát lea eahpedemokráhtalaš vuohki ovddidit politihkka ja mii oaivvildit ahte ii leat rehálaš, iige vuoiggalaš sámi álbmogii. Go eai beasa oaidnit makkár rievdadusat evttohusas leat ovdal go meannuduvvo, oaivvilda NSR sámedikkeáirras Laila Nystad.

Nystad oaivvilda geahččanveara rievdadusain leat struktuvrra rievdadusat, mii sulastahttá ovddit áigodaga ráđi bušeahtta.

– Sii leat earáhuhttán 28 millijovnna, maiguin stuorra oassi čatnasa guovttegielat ruđaide. Ráđđi lei evttohan golbma sierra vuogi mo dáid sáhttá čoavdit, dadjá Nystad.

 

Duhtameahttumat

Bargiidbellodat ovttas eará smávva bellodagaiguin lea addán signála eahpeluohttámuša ovddideapmái, muhto goittotge ii leat boahtán čielgasit ovdan ahte manin sii válljejit ovddidit eahpeluohttámuša.

Olgeža áirras Lars Filip Paulsen buvttii ákka sárdnestuolus, ahte eai leat duhtavaččat ráđi politihkkii ja ahte go sii johtet biekkaid mielde.

– Mun ovddidin iežan oaivila min bellodaga ektui, mii dovdá fuola ja suhttu NSR ráđi politihkka ovddideapmái ja áššit eai doaimma nugo galget justa dál. Jus NSR dál doarju min evttohusa, de čájeha dušše ahte sis ii leat iežaset politihkka, eaige iežas oaivilat. Sii leat dušše posišuvnnaid maŋis, oaivvilda Paulsen.

Paulsen oaivvildage ahte presideanttas lea áigi dovddahit ahte sus ii leat eanetlohku šat duogábealde.

 

Ávvir jearrá eahpeluohttámuša ovddideami birra.

– Dat lea das gitta ahte maid Aili mearrida. Jus ii geassát ieš, de mii ovddidat eahpeluohttámuša, deattuha Paulsen Ávvirii.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


ÁIGOT GOMIHIT: Olgeža Lars Filip Paulsen muitala ahte jus Keskitalo ii geassát ieš, de ovddidit eahpeluohttámuša.
Govven: Anne Rasmus

Stuorra váikkuhusat

Ráđi bálkesteamis leat ollu váikkuhusat, earet eará ruđalaččat ja hástalusat maid Nystad oaidná váttisin čovdojuvvot oanehis.

– Manin áigot bálkestit dálá ráđi, go leat dušše guokte dievasčoahkkima ovdal ođđa válggaid. Dát dágaha earet eará stuorra liigegolu Sámedikke bušehttii, go fertejit máksit bálkká golbma mánu ovddasguvlui guđa olbmui ja lea sáhka millijovnnaid birra de, oaivvilda Nystad, gii ii duhtan Paulsena vástádussii.

– Mun gal in jáhkke bušeahtta dušše motiivan ráđi bálkesteapmái. Oažžu jearrat ahte leago dan dihte go leat álggahan válgagiččuin, vuoi háliidit posišuvnnaide, vuoi besset boahtte jagi Tråante doaluiguin čohkkát gonagasain seamma beavddis, vuoi mii, gažada Nystad.

 

Šálloša jus vásihuvvo ráđi bealis leamašan heajos gulahallan 

Sámedikke presideanta Aili Keskitalo válddii maid sátnesaji ja šállošii jus lea nu ahte ráđđi lea hehtten buorri gulahallama bušeahttaáššis.

– Nu ii berre leat, go bušeahtta lea dan mađe dehálaš Sámedikkis. Mis ferte leat bušeahtta ovdal go guođđit dán lánja odne, ja sávan mii nagodat oažžot nu stuorra eanetlogu go vejolaš dan duohkái, lohká Keskitalo.

Son ávžžuhii iežas joavkku váldit vuhtii dili ja geahččalit gávdnat čovdosa. 

– Vaikko lean gullan garra cuiggodeame, de in leat vuollánan inge suhttan, dohkkehan dan cuiggodeame, logai son sárdnestuolus.

Aili Keskitalo maid ii loga oaidnit daid stuora erohusaid dán guokte bušeahttaevttohusas. 

 

 

-Almmuhus-