-Almmuhus-
OĐĐASATDušše unnibuš juolludeamit

Dušše unnibuš juolludeamit

-

-

Guovdageainnu suohkana ealáhusfoanddas lea ovdagoddi juolludan lahka njeallje miljovnna maŋemus áigodagas. Juolludeamit leat aivve unnibuš juolludeamit, muhto Thon Hotealla gal lea ožžon measta 700 000 ruvnno dan áigodagas, unnit ja stuorit prošeavttaide.

3 810 253 ruvnno lea Guovdageainnu suohkana ovdagoddi juolludan unnit ja stuorit ealáhus prošeavttaide Guovdageainnus. Okta dain gii eanemus lea ožžon doarjaga ovdagottis lea Guovdageainnu Thon hotealla. Sii leat čieža prošeavtta bokte ožžon 698 500 ruvnno, earret eará 200 000 ruvnno Ice Adventure jiekŋavistái. Muđui leat juolludeamit gaskal 7000 ruvnno ja 200 000 ruvnno.

 

Obbalaš jurddašeapmi

Guovdageainnu Bargiidbellodaga sátnejođiheaddji evttohas, Johan Vasara, ohcala ge Guovdageidnui eambbo obbalaš jurddašeami.

– Diet unnit ja stuorit ruhtajuolludeamit soitet leamašan hui mávssolaččat daidda fitnodagaide, soaitá vel nu ge leamaš ahte lea gádjon dat unna juolludeamaš dan fitnodaga. Liikká mun ohcalan obbalaš jurddašeami Guovdageainnus, ahte suohkana bealis mii geahččalit leat veahkkin gávdnat ealáhusaid maidda háliidit doarjagiid juolludit ja dainna lágiin maid leat mielde bidjat deattu daidda ealáhusaide, lohká son.

 

Čuovvolit fitnodagaid

Vasara, gii lea sámedikkeráđi politihkalaš ráđđeaddi, leamašan Bargiidbellodaga ovddas ovddit sámedikke áigodagas, dovdá bures sámedikki vuogádagaid doarjjajuolludemiid dáfus.

– Mu dieđán sámedikkis lea maid gáibádus go ealáhusdoarjagat juolluduvvojit, ahte son gii doarjaga oažžu buktá raportta masa lea ruđaid atnán. Das viidáset de dohkkehuvvo su prošeakta, ja dasa nohká maid sámedikki áŋgiruššan prošektii. Mun ohcalan ahte doppe lea čuovvoleapmi daidda prošeavttaide, ja veahkki ain bargat viidáset, lohká son.

 

Nohket prošeavttat

Johan Vasara lohká sáhttá leat nu ahte buorit prošeavttat nohket dasa go raportta lea čállon ja ožžon dohkkehuvvot juolludeami.

– Ii leat doarvái ahte lea buorre prošeakta ja buorit plánat. Dat ferte leat veahkki viidáset ain oažžut daid buriid prošeavttaid johtui. Jus mun lean njunnošis Guovdageainnu suohkanis maŋŋel válggaid, de lea die okta dain áššiin maiguin mii Bargiidbellodagas áigut bargat viidáset, lohká Vasara.

 

Geahčadit njuolggadusaid

Guovdageainnus Dáloniidlisttu sátnejođiheaddjievttohas, Hans Isak Olsen, lea ovttaoaivilis Vasarain, ja lohká leat várra áigi geahčadit nu go ealáhusfoandda doarjjanjuolggadusaid.

– Njuolggadusat doppe leat áigahaš njuolggadusat, ja lea várra áigi daid geahčadit ja vaikke rievdadit buoret guvlui, ja geahčadit movt suohkan sáhttá veahkehit daid fitnodagaid mat ohcet doarjagiid ja ožžot, lohká son.

 

Innovašuvdna mielde

Olsen lohká iežas ságastallan Innovašuvnna Norgga Davviguovllu jođiheddjiin, ja son muitalii ahte hui unnán ohcamat bohtet Guovdageainnus dohko. Olsen muitala son lea váldán suohkana hálddahusain dan bajás, ja doppe daddjo fas ahte olu ohcamat Guovdageainnus dávjá hilgojuvvojit Innovašuvnna Norggas.

– Soaitá leat nu ahte mii fertet eambbogiid oažžut mielde veahkehit fitnodagaid ovdánit. Lea dávjá nu ahte mii oažžut ja doarjut ohcamiid ovdaprošektii maid okta olmmoš ohcá, muhto dávjá dat jávká dohko dat prošeakta. Mun lean ohcalan dieđuid movt manai dainna ovdaprošeavttain, ja gosa bisánii, muhto in leat ožžon midjiide dakkár vuogádaga gos daid dieđuid sáhttit háhkat, lohká son, ja lasiha vel:

– Diehttelasat lea nu ahte dat ollu ovttaolbmo fitnodagat Guovdageainnus eai buvtte gal bargosajiid eambbo alcces eaiggádii. Soaitá leat mii fertet bargagoahtit veahkehit fitnodagaid cegget mat addet eanet bargosajiid go dan ovtta.

Ášši lea almmuhuvvon báberaviissas 01.09.15. Báberaviissas lea listu mas oainnát geat maŋemus njeallje jagi leat ožžon doarjaga Guovdageainnu suohkana ealáhusfoanddas.

-Almmuhus-