Gonagas stáhtaráđis lea dohkkehan Ábojoga/Návuona čázádatregulerema konsešuvdnaeavttuid rievdademiid Návuona ja Ráissa suohkaniin.
Sámediggi oaččui miehtama guovtti dehálaš áššečuoggái.
– Sámediggi lea miehtan áššečuoggáide mat gusket kulturmuitoiskkademiid sierradivadiidda, ja dasa ahte suohkaniidda biddjo birasfoanda buoridan dihte olggustallanberoštumiid čázádaga birrasis. Mii leat hui duhtavaččat dainna ahte Oljo- ja energiijadepartemeanta (OED) lea nuppástuhttán NVE mearrádusa áššis, dadjaba sámediggeráđđi Silje Karine Muotka (NSR) ja Hans Ole Eira (Gb).
Gonagas stáhtaráđis dohkkehii rievdademiid bearjadaga čakčamánu 4. beaivvi 2020.
Dán čállá Sámediggeráđđi preassadieđáhusas.
Miljovdnafoanda suohkaniidda
Sámediggi čállá ahte sii sáddejedje 2019 čavčča ávžžuhusa Oljo- ja energiijadepartementii (OED) ráđđádallat áššis. Dat dahkkui njukčamánu 18. beaivvi 2020. Ráđđádallamis bohte ovdan fáttát earret eará dan birra ahte oažžut sektordivadiid kulturmuitoiskkademiide ja birasfoanddaid suohkaniidda, ja Sámediggi lea hirbmat duhtavaš dainna ahte OED lea miehtan Sámedikki gáibádusaide ášši oktavuođas.
– Lea illusáhka ahte mii leat beassan čađa birasfoandajuolludeami áššiin, mii galgá leat buorrin guoskevaš suohkaniidda. Birasfoanda galgá lea ávkin guliid, elliid ja olggustallanberoštumiid ovddideapmái čázádagain Ráissa ja Návuona suohkaniin, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka (NSR).
Foanda lea miljovnna ruvnno, ja das juolluduvvo 500.000 ruvdno goabbatge suohkanii.
– Mii leat bivdán departemeantta árvvoštallat stuoridit foandda ovdalgo ášši mearriduvvo, vai lea unnimusat miljovdna ruvdna goabbatge suohkanii. Mii árvvoštallat ahte dat loktešii suohkaniid vejolašvuođaid ovddidit buriid doaibmabijuid. Dasa lassin leat bivdán departemeantta lasihit mearrádussii ahte foandda guhkit áiggi badjel olggosmáksimiid oktavuođas galggašii leat ságastallan suohkaniiguin, dadjá Muotka.
Goappaš suohkanat leat cuiggodan ahte vuođđogelbbolašvuohta obbalaččat orru leame beare heittot, erenoamážit anadromalaš guliid oktavuođas. Muđui eai leat spesifiseren konkrehta hehttehusaid, earágo ahte háliidivčče regulerejuvvon čázádagaid birrasa buoriduvvot ja ekonomalaš reaiddu mii dagahivččii doaimmaid plánemiid ja álggahemiid vejolažžan.
Olu sámi kulturmuittut guovllus
Go fápmorusttega huksen álggahuvvui 1950-logus, ii lean gáibádus iskat kulturmuittuid nu movt odne. Sámediggi meroštallá dasto ahte leat máŋga sámi kulturmuittu guovllus mat eai leat registrerejuvvon.
– Sámi kulturmuittut ledje dan áigge áššit mat eai vuhtiiváldojuvvon doarvái bures fápmorusttegiid huksemiid oktavuođas, ja dan dihte leat oasit sámi kulturárbbis jávkan, dadjá sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb).
Sámediggi lea bivdán ahte galgá árvvoštallojuvvot lea go vuođđu gáibidit konsešuvdnadoalli sektordivada. OED lea ovttaoaivilis Sámedikkiin ahte sámi kulturmuittut orrot 1960 ja 1978 gaskkas gahččame sihke automáhtalaččat ráfáiduhtton kulturmuittuid sierrasuodjalusa lága olggobeallái, ja regulerejuvvon čázadagaid kulturmuittuid sektordivadiid sierraortnega olggobeallái.
Departemeanta ii mana viidásit sektordivadiiguin, muhto meroštallá baicca konsešuvnnalaš sierraeavttu. Dat sisttisdoallá 1,2 miljovnna ruvdnosaš divada mii galgá sihkkarastit unnimusmeari kártenbarggus ja iskkademiid sámi kulturmuittuin. Dat ii lean biddjon eaktun dalle go konsešuvdna biddjui. Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus prošektii, ja sihke plána dahkamii ja bušehttii maid Riksantikvaren dohkkeha. Sámediggi ohcá maid ovttasbarggu Romssa museain ášši birra.
– Mii leat duhtavaččat go Sámediggi lea ožžon ovddasvástádusa dán prošektii, ja sávvat buriid bohtosiid mat buorrindahket vahágiid maid hukseheamit leat dagahan dalle, loahpaha Eira.
Ášši duogáš:
NVE mearridii 2016:s rahpat fas ášši konsešuvdnaeavttuid revišuvnna birra Ábojohčázádaga, Njemenjáikojoga (ja Njarbesjoga), Návetjoga ja Mollešjoga reguleremiidda Návuona ja Ráissa suohkaniin, Ráissa suohkana gáibádusa vuođul. Gáibádusat leat e.e. unnimus čáhcejođu luoitingáibádus, biotohpabuoridan doaibmabijut ja ealáhusfoandda/birasfoandda birra mii galgá geavahuvvot Ráissa suohkanis. Konsešuvdnadoalli lea Kvænangen Kraftverk AS.
Revišuvnna váldoulbmilin lea buoridit biras- ja luonddudiliid nu ahte váidudahttit vahágiid ja negatiiva váikkuhusaid huksemis. Dán ferte vihkkedallat konsešuvnna ulbmila ektui, mii lea elfápmobuvttadeapmi. NVE sáddii iežas árvalusa konsešuvdnaeavttuid revideremii OED:i geassemánus 2018:s, gos eai ávžžuhan birasfoandda eaige sektordivada kulturmuittuid várás, dahje ahte cegget gáibádusa unnimus čáhcejođu luoitima birra.
Ođđajagimánu 2019:s ávžžuhii Ráissa suohkan Sámedikki áŋgiruššat áššis. Ráissa suohkan lea gáibidan ahte ferte ásahuvvot birasfoanda mainna sáhttá váidudit huksemiid negatiiva váikkuhusaid.
Gáldu: Sámediggi
