Moaddečuođis čoahkkanedje Romssa gávpogii čájehan dihte doarjaga sidjiide geat Riehpovuonas cagget ruvkedoaimma. Luonddugáhttenlihtu ovddasteaddji lea movttet ja dadjá ahte sus lea stuora doaivva vuoitit ruvkebuvttadeddjiid vuostá.
Riehpovuonas leat luonddugáhttejeaddjit, boazodoallit, guolásteaddjit, báikkálaččat ja iešguđetge organisašuvnnat čájehan vuosteháguset badjel guokte mánu. Sin ulbmil lea caggat plánejuvvon ruvkedoaimma man Nussir ASA áiggošii ásahit.
Mannan lávvardaga ledje moaddečuođi olbmo čoahkkanan Romssa gávpotguovddážii čájehan dihte iežaset doarjaga aktivisttaide.
– Dát gal lihkostuvai ja doarjja ligge váimmu. Lea bures dahkkon go ná oallugat bohte vaikke čalmmusteapmi leamaš dihtosis dušše vahkku, lohká Romssa guovllu Luonddugáhttenlihtu ovddasteaddji, Jon-Arne Jørstad.

Nana jáhkku
Riehpovuona ruvkeášši áŋgiruššá oallugiid, ja Jon-Arne muitala ahte lea vuosttaldan ruvkeplánaid 2013 rájes.
– Dalle lágiduvvui ráhkkanahtti konferánsa Álttás ja mii geahččaleimmet dalle jo čohkket olbmuid ja váikkuhit nu ahte bissehivčče ruvkeplánaid. Olmmoš ferte leat gierdevaš dakkár dáistalemiin ja vaikke sáhttá oalle neavrras, de badjána mokta ja go oažžu buriid ruovttoluottadieđuid, čilge son.
Mannan vahkkus beakkehii ahte Aurubis veaikefitnodat botke šiehtadusa Nussiriin. Dat mielddisbuktá ahte Nussir massá 10 miljárdda ruvnnu sisaboađu čuovvovaš logi jagi.
– Dat lei oba buorre ođas, ja dál gal jáhkán ahte Nussirii šaddá oba váttis vuovdit veaikki. Dán maŋŋel lea ealljárvuohta badjánan ja mus lea nana jáhkku ahte nákcet bissehit ruvkedoaimma, dadjá Jørstad.

Dehálaš deattu doalahit
Romssa guovllu Luonddugáhttenlihtu Jon-Arne Jørstad dadjá ahte gižžu ii leat vel nohkan ja ahte lea dehálaš deattu doalahit maiddái ovddasguvlui.
– Ovdal válggaid fertet doalahit deattu ja dát ferte maiddái joatkašuvvat go ráđđehusšiehtadallamat álget. Mun jáhkán ahte sáhttá šaddat oalle váttisin jorgalahttit politihkkáriid, lohká son muitala ahte lea optimisttalaš.
– Go máilmmiviidosaš World Economic Forum lea cealkán ahte ferte heaittihit dahje sakka unnidit ruvkkiid ja baicce ođasmahttit bázahusaid, de gal lean oalle optimista. Dan fitnodaga han lea ON áŋgiruššan jođihit máilmmi ruoná molsuma. Lea miellagiddevaš oaidnit mii dáhpáhuvvá ovddasguvlui.

Váikkuhan
Sámedikkis ja Norgga Sámiid Riikkasearvvis leamaš čielga oaivil Nussira ruvkedoaimma birra. Sáhkavuorustis dajai NSR jođiheaddji ahte eai sáhte dohkkehit ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat rihkkojuvvojit.
– NSR vuosttalda buot ruvkedoaimmaid mat rihkkot eamiálbmogiid rivttiid. Eat mii sáhte dohkkehit ahte Fiettar orohaga boazodoallit duvdiluvvojit eret ealáhusas, logai Runar Myrnes Balto.
Maiddái son sártnui Eurohpá stuorámus veaikefitnodaga Aurubisa birra mii geassádii ruvkeoastin mannan vahkkus.
– Mii leimmet oallugat geat válddiimet oktavuođa Aurubisiin ja bivddiimet sin čuovvut iežaset njuolggadusaid ja dál leat sii viimmat guldalan min, logai Myrnes Balto.

Váldet oktavuođa eiseválddiiguin
Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji Runar Myrnes Balto dadjá Ávvirii ahte lea hirbmat ávkkálaš ahte olbmot čájehit vuosteháguset dán áššis.
– Lea ávki go Riehpovuonas leat olbmot, dan duođaštii Aurubis veaikefitnodaga mearrádus. Lea áibbas čielggas ahte mobilisašuvdna veahkeha, lohká son ja muitala mii sin boahtte lávki lea dán áššis.
– Mii áigut oččodit dán ášši fas politihkalaš meannudeapmái Stuoradikkis. Go okta máilmmi stuorámus veaikefitnodagain oaidná ahte Nussira prošeakta billista luonddu ja rihkku eamiálbmogiid vuoigatvuođaid, de fertet jearrat Norgga eiseválddiin manin sii ain dorjot dán.

Vuordámušat eiseválddiide
Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji dadjá ahte sus leat vuordámušat Norgga eiseválddiide.
– Mii geahččalit sin hástalit, ja diehtit ahte doppe leat bellodagat mat lohket ahte vuosttaldit ruvkke ja háliidit rievdadit mearrádusa, lohká Runar Myrnes Balto.
Son dadjá ahte leat vejolašvuođat jorgalahttit ášši sihke dálá ja ođđa ráđđehusain.
– Finnmárkku Olgešbellodaga evttohas dajai debáhtas ahte jus jienasteaddjit dorjot Nussira ruvkke, de ii soaitte ávki sin jienastit. Dat mearkkaša ahte lea vejolaš rievdadit dan mearrádusa. Dat movttiidahttá ja dan mii geahččalit atnit buorrin. Jus válggaid maŋŋel oažžut eará eanetlogu Stuoradikkis, de lea vejolaš ahte dahkko eará politihkalaš mearrádus áššis.

Áibbas erenomáš
Ellos vuona ovddasteaddjis Bendik Hugstmye Woies lei ovddasvástádus lágidit solidaritehtačalmmusteami Romssa gávpogis. Son muitala ahte leamaš Riehpovuonas ovddit vahkkus.
– Doppe lei áibbas erenomáš miellaláhki. Mun jáhkán ahte olbmot, geat eai leat čuvvon dán ášši nu bures, jáhkket ahte vuostálastit leat suhtus ja gergosat akšuvnnaide. Doppe leat baicce hui ilolaš ja smáđáhkes olbmot. Sii váldet earáid bures vuostá ja sidjiide lea hui dehálaš ovttas bargat Nussira ruvkki vuostá.
Dan son muitalii maiddái olbmuide geat ledje boahtán čájehit doarjaga ruvkevuosttaldedjiide, sis lea oainnat maiddái ulbmilin oažžut eanet olbmuid vuolgit Riehpovutnii.

Duhtavaš lágideaddji
– Mii dáhttut mobiliseret eanet olbmuid Riehpovutnii. Maŋŋel go Aurubis geassádii, de dajai Norsk Bergindustriija jođiheaddji ahte proteastaleaira dat váikkuhii dasa ja dat duođašta man dehálaš barggu doppe dahket. Jurddaš, sii leamaš mielde rievdadeamen ovtta máilmmi stuorámus veaikeostiid oainnu, lohká Woie.
Solidaritehtadoaluin ledje sámepolitihkkáriin ja Luonddugáhttenlihtts sáhkavuorut. Ingvild Austgulen, Bernt Bjørn, Nina Jebens ja Terje Storvik ges ovdanbukte kultuvrralaš sisdoalu.
– Mu mielas manai hui bures odne ja mu mielas ledje boahtán olu olbmot. Dálkki geažil jáhkán ahte muhtimat bisso ruovttus, muhto mii gal leat duhtavaččat, loahpaha lágideaddji.
