-Almmuhus-
OĐĐASAT– Diktet váhnemiid duođaštit buozalmasvuođa

– Diktet váhnemiid duođaštit buozalmasvuođa

-

-

Doavttersearvi “Allmennlegeforeningen” oaivvilda ahte joatkkaskuvlla ohppiid váhnemat galget beassat duođaštit iežaset mánáid buozalmasvuođa. Sii oaivvildit ahte otná njuolggadusat ráhkadit ealli moivvi doavtterkantuvrraide. 

Dan rájes go skuvllat álge, leat doavtterkantuvrrat miehtá riikka vásihan ahte joatkkaskuvllaoahppit mat leat veahá illáveaje dárbbašit doavtterduođaštusa vai ožžot dohkkehuvvot jávkama skuvllas.

Dat lea ráđđehusa ođđa jávkanmearinjuolggadusaid geažil.

Searvi oaivvilda ahte dat lea váikkuhan doaktáriid kapasitehta ja ahte duođas buohcci pasieanttat leat šaddan vuordit.

Sii bivdet dál departemeantta rievdadit njuolggadusaid.

– Váhnemat fertejit beassat duođaštit iežaset mánáid buozalmasvuođa, lohká searvvi jođiheaddji Kari Sollien NTBii.

 

Seamma ortnet go bargoeallimis

Son oaivvilda ahte joatkkaskuvlla ohppiide galget leahkit sullasaš njuolggadusat go bargoeallimis, gos sáhttá iešdieđáhusa sáddet.

– Duššijávkama han eiseválddit áigot unnidit, ii ge buozalmasvuođa. Jus fal eai doaivvo ahte váhnemat veahkehit mánáideaset jávkat skuvllas, de gal orru min mielas riekta ahte váhnemat besset duođaštit jávkama buozalmasvuođa geažil, lohká Sollien.

Son árvala ortnega gos váhnen beassá duođaštit buozalmasvuođa, ja easka go jávkan lea 10 proseantta, adno doavtterduođaštus.

– De muittuhivčče eambbo bargoeallima ortnega, gos sáhttá iešdieđáhusa atnit golbma beaivvi ovdal go adno doavtterduođaštus.

Sollien deattuha ahte “Allmennlegeforeningen” ii vuosttal daid ođđa njuolggadusaid.

– Mii jáhkkit ahte lea vejolaš bidjat buoret stivrennjuolggadusaid daid ođđa njuolggadusaid siskkobeallái, lohká son.

 

Lávdegoddi bargagoahtán čállosiin njuolggadusaid birra

Doavttersearvi lea bidjan sierra lávdegotti bargat dáinna áššiin.

Lávdegoddi čállá čállosa mii manná doavtterkantuvrraide ja joatkkaskuvllaide, gos čuožžu movt galgá ođđa njuolggadusaid ektui láhttet.

– Mii háliidit rávvet doavtterkantuvrraid movt váldit vuostá buot daid áššiid, vai lea seamma praksisa miehtá. Ođđa njuolggadusat leat buktán olu vearu ipmárdusa sihke váhnemiid, ohppiid ja oahpaheddjiid gaskkas. Muhtun skuvllain ožžot dieđu duođaštit buot jávkama mii lea buozalmasvuođa geažil, ja dat han ii leat dárbbašlaš, lohká Sollien.

Sollien lohká ođđa njuolggadusat leat dagahan olu váttis dáhpáhusaid doavtterkantuvrrain, go suhttan ja heađástuvvan oahppit ja váhnemat dovdet iežaset biddjon eret.

– Mii ballat ahte mii oahpahit nuoraid viehkat doaktára lusa juohke dušši dihte, lohká son.

 

Jávkan unnon

Stádačálli Máhttodepartemeantas Magnus Thue lohká NTB:i ahte oahppit eai dárbbaš mannat doaktára lusa dávjjit go dábálaš bargit.

– Go lea logi proseantta rádji, de das váldo vuhtii ahte ohppiin soaitá golgodávda dahje eará buozanvuohta mii ii bistte nu guhká.

Klassekampen aviisa čálii mánnodaga ahte Troandimis lea jávkan unnon sakka maŋŋil go ođđa njuolggadusat doaibmagohte.

Čieža gávcci rektoriin joatkkaskuvllain lohket ahte dát lea dagahan ahte oahppit leat eambbo skuvllas. ©NTB

-Almmuhus-