-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
pcbDieđut: Duohtavuođa- ja soabahan­kommišuvdna

Dieđut: Duohtavuođa- ja soabahan­kommišuvdna

-

-

Mandáhtta

Kommišuvnna namma lea «Kommišuvdna guorahallat dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa sápmelaččaid ja kvenaid ja norggasuopmelaččaid vuostá (duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna)». 

Kommišuvdna ásahuvvui geassemánu 2018.

Duogáš

Norgga eiseválddit leat áigodagas gitta 1900-logu loahpageahčái čađahan dakkár politihka sápmelaččaid, kvenaid ja norggasuopmelaččaid ektui mas ledje duođalaš negatiiva váikkuhusat sin kultuvrii, gillii, identitehtii ja eallindiliide. Dát politihkka gohčoduvvo dávjá dáruiduhttinpolitihkkan.

9. 5,2019  dulkui kommišuvdna ahte meahccesuopmelaččat leat oassin mandáhtas.

Fáddá

Kommišuvnna barggu fáddá lea Norgga eiseválddiid dáruiduhttinpolitihkka sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid ektui, ja dat váikkuhusat mat dán politihkas leat leamaš ovttaskas olbmuide ja joavkkuide ja majoritehtaálbmoga ja sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid gaskavuhtii.

Kommišuvdna galgá vuosttažettiin kártet dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid vejolašvuođaide geavahit ja doaimmahit iežaset giela, kultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid.

Dan oktavuođas galgá kommišuvdna maiddái guorahallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid majoritehtaálbmogii, man muddui dat lea bohciidahttán vealaheami ja ovdagáttuid sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid vuostá.

Ulbmil

Guorahallama ulbmil lea láhčit vuođu dasa ahte sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid vásáhusat Norgga eiseválddiid politihkain dohkkehuvvojit, ja dat váikkuhusat dáin vásáhusain mat leat leamaš sidjiide joavkun ja indiviidan.

Áigumuššan lea ásahit oktasaš áddejumi das mo eiseválddit ja Norgga servodat lea meannudan olles kvena ja sámi álbmogiid vuostá dahje dáid álbmogiid osiid vuostá ja sin kultuvrra vuostá.

Guorahallamis galgá leat boahtteáiggediđolaš perspektiiva. Váldoulbmilin lea ahte kommišuvdna, dakko bokte ahte ásahit oktasaš áddejumi dáruiduhttinpolitihkas ja dan váikkuhusain, galgá láhčit dasa ahte ain galgá leat seanadeapmi gaskal sápmelaččaid, kvenaid/norggasuopmelaččaid ja majoritehtaálbmoga.

Bargamušat

Kommišuvnna bargamuš lea golmmaoasat.

·  Historjjálaš kárten

Kommišuvnna bargamuššan lea kártet ja válddahit Norgga eiseválddiid politihka ja meannudeami ja doaimma sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid vuostá, báikkálaččat, regiovnnalaččat ja nationálalaččat, sullii 1800 logu rájes gitta dálážii. Kommišuvdna sáhttá maid mannat maŋŋelebbui áiggis jus gávdná siva dasa.

Kommišuvdna galgá guorahallat ja duođaštit politihka ideologiija ja ulbmiliid, daid váikkuhangaskaomiid mat geavahuvvojedje dan čađaheapmái, ja váikkuhusaid ovttaskasolbmuide ja joavkkuide.

·    Guorahallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid dál

Dasa lassin ahte kártet historjjálaš ovdáneami ja vásáhusaid, galgá kommišuvdna geahčadit dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid dál, vuosttažettiin sámi ja kvena/suoma giela ja kultuvrra ektui dálá servodagas ja ávnnaslaš, sosiála, dearvvašvuhtii ja identitehtii guoskevaš váikkuhusaid dáruiduhttinpolitihkas sihke joavkkuide ollislaččat ja ovttaskasolbmuide.

Viidáseappot galgá kommišuvdna guorahallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid dálá servodagas, ovdamearkka dihtii vaši dovddahemiid ja vealahemiid. Evttohit doaibmabijuid viidásat seanadeapmái

 ·   Evttohit doaibmabijuid viidásat seanadeapmái

Kommišuvdna galgá evttohit doaibmabijuid mat ovddidit stuorát dásseárvvu gaskal majoritehta- ja minoritehtaálbmoga, ja evttohit doaibmabijuid mat sáhttet leat mielde juohkimin dieđuid ja loktemin máhtu servodagas sámi ja kvena/norggasuopmelaččaid dálá historjjá ja kultuvrra birra. 

Metoda

Kommišuvdna galgá láhčit systemáhtalaš ja lagas ovttasbargui guoskevaš birrasiiguin ja organisašuvnnaiguin nu ahte dat searvvahuvvojit bargui ja konsulterejuvvojit barggu vuolde.

Kommišuvdna berre geavahit sihke čálalaš ja njálmmálaš gálduid.

Kommišuvdna galgá čohkket ovttaskas olbmuid ja joavkkuid iežaset historjjáid mat čatnasit dáruiduhttinpolitihkkii earret eará dakko bokte ahte lágidit čoahkkimiid ja/dahje jearahallamiid ja láhčit dasa ahte ovttaskasolbmot sáhttet muitalit iežaset historjjáid dainna lágiin ahte geigejit/sáddejit čálalaš ávdnasiid, jietna- dahje videobáddemiid dahje eará hápmásaš ávdnasiid.

Gáldu: https://uit.no/kommisjonen/mandat_ds

-Almmuhus-