-Almmuhus-
KULTUVRA– Dego vuordimin bávkkanasa

– Dego vuordimin bávkkanasa

-

-

Duorastateahket lea Sámi Mánáid Teáhter gearggus čájehit ođđa čájálmasa «Lohkat Nollii». Bihttá hápmi lea veaháš earenoamáš. Dat álgá maŋemus oasis ja nu lohket vulos nollii, dego livčče vuordime bávkkeheami.

Duorastateahket lea Deanu Kulturskuvlla Sámi Mánáid Teáhter fas gearggus guoimmuhit olleseahketčájálmasain. Dán vuoru čájehit bihttá  «Lohkat Nollii» maid Kristofer Grønskag čállán.
– Dát lea nuoraidteáhter nuoraid várás. Čájálmas lea juhkkojuvvon logi oassái, ja mii lohkat gulul nollii, dego vuordime bávkkeheame, čilge Ebba Lovise Joks Sámi Mánáid Teáhtera preassadieđáhusas.

 

Duođalaš fáttát
– Muitalus muitaluvvo «mosaihkka dramaturgiijain». Mii čájehat dálááiggis, vássánáiggis, boahtteáiggis ja álo. Leat ollu dáhpáhusat ollu olbmuiguin mat dáhpáhuvvet bálddalaga, ja mat čuhcet nuppiide. Muitalus gieđahallá duođalaš fáttáid; sosiála mediaid geavaheami, ráhkásmuvvama, fárdda, ruđa, givssideami, skuvlabáhčalemiid ja suhttu hálddašeami. Leat dehálaš fáttát maiguin mii bargat, ja muhtomin mii soaitit suohttasiin neaktit duođaid, čilge Ebba Lovise Joks.

 

Ovcci neavttára
Ebba Lovise Joks muitala ahte bihtás leat mielde ovcci neavttára, geat leat gaskkal 13 ja 16 jagi boarrásat.
– Mis ledje odne hárjehallamat ja gaskavahkku eahket diibmu 17.00 lea generálageahččaleapmi. Duorastaga lea vuosttaščájálmas ja dan maŋŋel lea de vuosttasčájálmasfeasta alccemet.  
 


NUORAIDTEÁHTER: «Lohkat nollii» bihtás leat ovcci neavttára lávddi alde.  
Preassagovva

Čájehit Tråante doaluin maid
Nugo muhtun eará teáhterat, de johtá maiddái Sámi Mánáid Teáhter iežaset čájálmasaiguin.  Maŋŋel vuosttaščájálmasa Deanus, de dollejit Troandimii Tråante 2017 doaluide. Doppe galget bihttá čájehit guovvamánu 7. beaivvi.
– Dán vuoru lea somá go mii olahit sámi­ mánáid gos eat leat ovdal olahan, namalassii Troandimis Sámi ávvuvahkku.  Atnit hui árvvus go beassat oassin stuorra ja dehálaš doaluin, gosa juohke guovlluid sámit servet, sih­ke politihkkárat, dábálaš olbmot ja min sámi sáŋgárat ja artisttat, čállá teáhter čájálmasa prográmmas.

 

 

29 teáhtera čájehit bihttá
Dát čájálmas lea Den Unge Scenen, DUS-čájálmas.  DUS diŋgo dramáhtalaš teavst­taid nuoraid várás ja maid nuorat čájehit. DUS leat riikaviidosaš prošeakta mii ásahuvvui 2004:s dainna ulbmilin ahte galget movttiidahttit buvttadit teáhterbihtáid ja maid loktet nuoraidteáhteriid dási.  

 

Háliidii muitalit buori muitalusa
–  Mus lea hui guhká leamašan hállu čállit «bomba-hámis» muitalusa. Dál ožžon vejolašvuođa ja de bođii maid atnui notáhta maid ledjen čállán soapmásiid birra geat stohket togamađiija alde. Dát lea álgu ja das vulget dáhpáhusat, čilge čálli Kristofer Blindheim Grønskag dramatiker.no siidui.

 

 

-Almmuhus-