-Almmuhus-
OĐĐASAT– Dego árra juovlaskeaŋka

– Dego árra juovlaskeaŋka

-

-

Nu lohká váhnen gii lea áŋgiruššan garrasit dan ala ahte mánáidgárddis, gos su mánát leat, galget oažžut sámegielat pedagogalaš jođiheaddji.

Oslo sámi mánáidgárdi, gos mannan giđa virgádedje dárogielat pedagoga, leat dál ožžon sadjái sámegielat pedagoga.

 

Guhká rahčan

Váhnen Aili Kalvemo, guhte váiddii Cizaš mánáidgárddi Oslo ja Akerhusa Fylkkamánnái mannan geassemánu, lea hui ilus go mánáidgárdái álgá sámegielat pedagoga.

– Mii leat guhká rahčan oažžut sámegielat pedagoga, ja maŋemus vihtta jagi ii leat oba leamaš ge dan stuorit mánáid ossodagas. Dat gal lei dego árra juovlaskeaŋkka midjiide go gulaimet dan, ja dat nanne min mánáid sámegiela dili, lohká son.

 

Áidna giellaarena

Kalvemo lohká Oslo gielda sávvamis rievdada njuolggadusaid ahte galgá leahkit sámegiela máhttu go virgádit pedagoga sámi mánáidgárdái.

 – Mii leat olggobealde sámegiela giellahálddašanguovllu, ja de eai leat mánáidgárddiin rievttit sámegiela ektui nu movt skuvllas lea. Danne ferteše sii rievdadit boahtteáiggis ahte lea gáibádus sámegiellamáhttui, lohká son.

Son ii loga unohasvuođaid dálá pedagogii, muhto berrejit leahkit gáibádusat go juo galgá leat sámegielat mánáidgárdi.

 – Mis lea sámegiella rašes dilis, ja go dat lea mánáide áidna giellaarena, gos leat čeahpes sámegielat assisteanttat, de lea ballu ahte čuohcá mánáide jus pedagoga ii leat sámegielat, lohká son.

 

Álggu rájes juo

Kalvemo lohká dehálažžan ahte mánáin lea sámegiella mánáidgárddi rájes juo, go leat ožžon signálaid ahte lea váttis movttiidahttit mánáid sámegiela válljet vuosttašgiellan skuvllas.

 – Danne lea hui dehálaš ahte mánáidgárddi rájes juo ožžot nana sámegiela, mii fas addá iešdovddu ahte dovdet sii nákcejit válljet sámegiela vuosttašgiellan go álget skuvlii, lohká son.

 

Doarjaga ožžon

Kalvemo lea maid hui giitevaš go leat ožžon veahki earáin dán áššis, nu movt Sámedikkis.

– Sámediggeráđi áirasat Silje Karine Muotka ja Ann Mari Thomassen leaba dorjon min dán proseassas, ja maiddái Eli Anne Nystad ánssáša rámi go duosttai ovdanbuktit ahte lei álggos ohcan virgái ja nu čalmmustahtti ášši, lohká son.

 

Váibmu sajis

Mánáidgárddi jođiheaddji Mare Helander duođašta sii leat ožžon olbmo gii galgá álgit, muhto ii áiggo vel dadjat dan birra nu ollu.

 – Eat leat vel addán dieđu formálalaččat váhnemiidda, muhto sáhtán duođaštit ahte leat ožžon sámegielat pedagoga, ja lean hui ilus ja váibmu lea dál sajis, lohká son.

 

Gáibideaddji áigi

Helander lohká sii leat hui duhtavaččat go leat ožžon sadjái sámegielat pedagoga, ja vaikko lea leamaš gáibideaddji áigi, de lea oahppan ollu dan rieja geažil mii lea leamaš dan virggi ektui.

 – Mun liikon go mis leat áŋgiris váhnemat geat beroštit ja gozihit min gielladili. Kritihkka lea álo buorre, go de mii fertet buoridit iežamet ja addit vel buoret mánáidgárdefálaldaga, lohká son.

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-