-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT – Deaŧalaš ahte eise­válddit dubme­jit guorbme­biila­vuoddji 

– Deaŧalaš ahte eise­válddit dubme­jit guorbme­biila­vuoddji 

-

-

Guorbmebiilavuoddji oaguhii diibmá čorraga luoddaráigge seammás go filbmii dagu. Dál son áššaskuhtto  áššis. 

Vearrudahku dáhpáhuvai skábmamánu loahpas 2019:s Árjjátluovi guovllus Norrbottena leanas. Muhtin guorbmebiilavuoddji oaguhii bohccuid seammás go filbmii. Son almmuhii dan filmma «Truckers paradise» nammasaš jovkui Facebookii mas leat 30 000 čuovvu. Videofilbma oaččui garra moaitámušaid ja reakšuvnnaid go almmuhuvui. 

Filmmas gullo vel vuoddji ságasteame, ja dadjá ahte bohccot sáhttet ruohttat badjel 45 kilomehtera diimmus ja «šaddet Norrlándda falimus boazun go ná bágge daid ruohttat». Olusat váide maid ášši politiijade ja maiddái čearru gosa bohccot gulle váiddii ášši. 

Sáhttá dubmehallat

Ruoŧa Sámiid Riikkasearvvi jurista Jenny Wik Karlsson čilge ahte lea buorre go áššeguoddi áššáskuhttá albmá. Go lea čielga  vearredahku ja rihkku sihke elliidbiinnidanlága ja boazodoallolága, oaivvilda son.

–  Lean ilus go áššeguoddi lokte dán ášši diggái. Mis leat beare olu sullasaš áššit main olbmot eai goassege dubmehala, lohká Jenny.

Wik Karlsson oaivvilda ahte lea čielggas eiseválddiid bealis ahte dakkár dagut eai leat dohkálaččat ja ahte lea riska ahte dubmehallá jus bargá dakkáriid.

– Mii Ruoŧa Sámiid Riikkasearvvi bealis leat duhtavaččat go guorbmebiilavuoddji ássáškuhtto. 

Vaššidahku

Guorbmebiilavuoddji sáhttá dal dubmehallat sihke elliidbiinnideamis ja boazodoallolága rihkkumis,  čilge jurista Jenny Wik Karlsson. 

– Livččii leamaš maid miellagiddevaš geahččalit ášši vaššidahkun sámiid vuostá. Muhto juste dan áššis sáhttá leat váttis čielggadit lea go sáhka vaššidagus go videos son ságasta dušše bohccuid birra, man jallat dat leat. De ii leat njuolga vašši sámiid vuostá, čilge Wik Karlsson. 

Man buorit duođaštusat leat guorbmebiilavuoddji vuostá?

– Son lea ieš dovddustan ahte iežas bealis lei leaikkastallan, ja de gávdno dat filbma maid ieš lea almmuhan ja leat sáhttan duođaštit ahte lea son gii vuodjá guorbmebiillain. Nu ahte leat nana duođaštusat su vuostá. Son galgá dubmehallat, čilge Ruoŧa Sámiid Riikkasearvvi jurista Jenny Wik Karlsson

Čielga elliidbiinnideapmi

Filmmas oaidná maid go bohccot gillájit, muhto filmmas mii eat oainne man guhká son oaguha ja mii dáhpáhuvvá bohccuiguin, go lea nu oanehis filbma, čilge Jenny

– Bohccot eai beasa eret luottas go vuodjá nu garrasit ja nu lahka bohccuid.  Mii oaidnit misiid mat leat huššaluvvan ja njalkkihit gálja luottas. Dat lea mu oainnu mielde hui čielggas ahte lea elliidbiinnideapmi, čilge Wiik Karlsson. 

– Lea buorre go čalmmustahtto Ruoŧa eiseválddiid bealis ahte dakkár dagut eai leat dohkkáláččat. Dat lea prinsihppa-ášši ja lea deaŧalaš ahte son dubmehallá maŋŋel olu dáhpáhusaid sihke bohccuid vuostá ja sámiid vuostá, oaivvilda Ruoŧa Sámiid Riikkasearvvi jurista Jenny Wik Karlsson. 

Navdon elliidbiinnideapmái

25-jahkášas guorbmebiilavuoddji lea dál navdon biinnidan elliid dehe molsaeaktun rihkkon boazodoallolága, dieđiha SVT Nyheter.  Áššáskuhttimis bohtá ovdan ahte guorbmebiilavuoddji lea oaguhan čorraga eanet go 200 mehtera gálja luotta mielde ja leavttuin mii lea badjel 30 kilomehtera diimmus.

– Bohccot leat šaddan ruohttat vai eai vuddjo jámas. Áššeguoddi Henrik Wallin čilge ahte almmái diđii maid son dagai.  Áššáskuhtton almmái lea čilgen gažadeamis ahte son leaikkastalai, čilge Wallin SVT Nyheterii. 

-Almmuhus-