-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATDát veajet sáhttá bissehit šaldehuksema

Dát veajet sáhttá bissehit šaldehuksema

-

-

Juovlajoga ođđa šaldehuksen Deanu gielddas sáhttá váikkuhit­ ­valasnállái mii lea jogas. Stáhta geaidnodoaimmahaga plána­jođiheaddji Bjarne Mjelde lohká  stuorra hástalussan váldit vuhtii luonddubirrasa.

Stáhta geaidnodoaimmahat lea dál álggahan plánenbarggu, iskat mo šaldehuksen váikkuha Juovlajoga luonddubirrasii Deanu gielddas. Lea áigumuš hukset ođđa šalddi Juovlajoga rastá seamma sadjái gos dálá šaldi lea. Juovlajohka lea bissovaččat ráfáiduhtton čázádat, suodjalanplána golmma mielde, mas lea sámi bivdu ja bivdokultuvra ja earret eará luonddudieđalaš árvu. Johka golgá Deanuvutnii mii lea našunála luossavuotna, ja lea kategoriserejuvvon áitojuvvon luondun. Johka lea biddjon luonddu rukseslistui Norggas 2011:s, masa lea biddjon árvu njeallje, mii mearkkaša ahte lea hui badjin. Earret eará sáhttá valas dahje mearerávdu váikkuhit šaldehuksema ja dagahit hástalusaid, ja maiddái sáhttá bissehit olles huksema.

 

Plánajođiheaddji Bjarne Mjelde, geas lea plánenbarggu váldoovddasvástádus, lohká ahte sii fertejit dál guorahallat sáhttet go hukset ođđa šalddi mii manná Juovlajoga rastá.

Dát šaldi mii dál lea das, lea huksejuvvon 1961:s ja lea billašuvvagoahtán. Lea nu ahte Elkem fitnodat lea nuppe bealde joga. Dat mearkkaša ahte lea lossa johtolat šalddi mielde. Šaldi lea dál billašuvvan ja luoddanišgoahtán ja guoddinnákca lea unnon. Go Elkem vuodjá šalddi mielde sin lossa mohtorjohtolagain, de mielddisbuktá dat ahte šaldi hedjona ja hedjona. Go šaldi lea nu heajos dilis, de lea dat sivvan manne fylkkagielda háliida ođđa šalddi, lohká plánajođiheaddji Bjarne Mjelde.

 

Hástalusat

Mjelde lohká hástalussan ođđa šalddi hukset go lea bissovaš ráfáiduhtton čázádat.

 – Hástalussan lea go lea ráfáiduhtton čázádat, ja mis lea valasnálli jogas man ferte váldit vuhtii. Mis lea goit okta rukseslistejuvvon meahccešaddošládja, Polar valmue. Doppe leat earret eará šládja masa lea beroštupmi. Lea áibbas sihkar ahte mii galgat váldit vuhtii dáid beliid, ja mii eat galgga bilidit luonddu Juovlajoga birrasiin, dadjá Bjarne Mjelde.

 


DEIKE ÁIGGOŠII HUKSET: Kárta gokko lea áigumuš hukset dan ođđa šalddi Juovlajoga rastá.

 

Váikkuhusárvvoštallan

Plánenbarggus sii dahket váikkuhusárvvoštallama, vai oidnet makkár hástalusat leat ja mo sii sáhttet dahkat vai eai billis guovllu, huksemis ođđa šalddi.

– Mii dahkat váikkuhusárvvoštallama ja geahčadat mo hehttet bilideami guovllus, ja maiddái mo mii galgat váldit vára luonddubirrasis. Dat stuorra hástalus lea dieđusge ahte mii eat galgga billistit luonddu, lohká Bjarne Mjelde.

 

Dramáhtalaš váikkuhusat

Plánajođiheaddji Bjarne Mjelde lohká livččii leat stuorra váikkuhus birrasii jus Juovlajogas ii gávdnoše šaldi.

Livččii issoras váikkuhus ja dramáhtalaš Elkem fitnodahkii ja olbmuide geat orrot Juovlaroavis. Dát lea áidna oktavuohta sis fylkkageidnui 90, gokko sii besset čoahkkebáikái, Deanu Šaldái, ­lohká Bjarne Mjelde.

 

Plánenbarggus ja váikkuhusárvvoštallamis áigot sii guorahallat váikkuha go dat ođđa šaldehuksen valasnállái.

– Mun in jáhke dat galgá váikkuhit nu ollu, ahte bisseha olles huksema, muhto dan ferte váikkuhusárvvoštallanjoavku guorahallat. Dálá šaldevuođđu čuožžu jogas ja dat ođđa šaldi ii huksejuvvo dan láhkái, nu ahte šaddá dieđusge buoret sadji ja biras jogas dat mii dál lea. Mun in sáhte jáhkkit ahte mii dahkat juoidá mii gálgá váikkuhit nu sakka ahte eat sáhte hukset ođđa šalddi, dadjá plánajođiheaddji Bjarne Mjelde.

 

– Gođđanáigge II BERRE huksegoahtit

Juovlavuotnalaš Øystein Haugen, gii lea luonddu­gáhtten- ja loddeberošteaddji, ii loga berret ­hukset šalddi gođđanáigge.

– Šaldái illá šihttet guokte biilla vuodjit ja dál gal lea vuogas áigi molsut šalddi, man livčče galgan dahkat juo áigá. Johka lea ráfáiduhtton, muhto lea ollu buoret ahte huksejit ođđa šalddi, ovdal go boares šaldi gahččá johkii. Mis leat leamaš oalle ollu hástalusat dainna šalddiin. Šaldejuolgi lea guovdu joga, mii lea betoŋggas ráhkaduvvon. Dakko bokte lea johka borran olu, go lea johka mii olu rievdá ja borrá. Nu guhká go sii eai molsso ja hukse šalddi go gođaguolit leat jogas, de in jáhke dat lea nu stuorra váikkuhus guollenállái. In jáhke dat galgá mearkkašit ollu dan ráfáiduhtton johkii, dadjá Øystein Haugen.

 


DÁRBU ŠALDÁI: Øystein Haugen lohká lea buorre go leat plánemin hukset ođđa šalddi, go dat boares šaldi lea nu heittot ahte dat addá stuorát váikkuhusaid ráfáiduhtton johkii.
Govven: Bjørn Frantzen

 

Valas

Haugen muitala vuolábealde šalddi leat dušše smávvaguolit ja valas ii gorgŋe johkii geassit.

– Valas ii gorgŋe johkii ovdal go álggogeahčen geassemánu ja suoidnemánu. Go valas lea geargan gođđamis, de in jáhke leat mihkkige váikkuhusaid joga guliide. Dan ođđa šalddi maid leat plánen deike, das eai leat makkárge geađgejuolggit mat leat jogas, dan jáhkán lea ollu buoret johkii. Dalle ii dárbbaš juohke jagi bidjat ođđa geđggiid ja divvut geađgejuolggi, dalle lea buoret ahte huksejit ođđa šalddi mas eai leat geađgejuolggit, lohká Haugen.

 

Giddejedje smávvajogažiid

Øystein Haugen muitala 70-logus giddejedje smávvajogažiid mat golge Juovlajohkii.

– Duvle geassit álggiimet mii skuvllas, oktan NVE:in ja Deanu gielddain, goaivut ja rahpat dáid unna jogažiid. Dan várás ahte šaddá stuorát čáhcejohtu ja vallasis lea buoret gođabiras go goargŋu johkii. Mun jáhkán lea stuorra váikkuhus valasnállái go mii leat rahpan dáid unna jogažiid. Valasnálli ii leat leamaš dáppe nu buorre, nu ahte mii doaivut go hukset ođđa šalddi, váldit eret geađgejuolggi ja rahpat daid smávva jogažiid, de lassána valasnálli Juovlajogas, dadjá Øystein Haugen.

 

 

 

 

-Almmuhus-