Čakčii vurdo koronadávda fas leavvat. UiT-Norgga árktalaš universitehta ja Norgga fitnodat Gentian leat ovttasráđiid ovdánahttán antiávnnasiskosa mii sáhttá rievdadit mo mii čuovvulat pandemiija, mearrediđolaš boahkuhemiid ja geahpedit váidudeaddji doaimmaid.
Dutkanráđđi lea ruhtadan prošeavtta ja lea boađus dearvvašvuođa eiseválddiid árra almmolaš-priváhta ovttasbarggu vuoruheamis gieđahallat covid-19 pandemiija, čállá UiT preassadieđáhusas.
Ođđa dutkamat čájehit ahte lea čanus gaskal man olu vissis antiávdnasat leat varas ja man bures dat suddjejit koronadávdda vuostá. Identifiserema ja vara antiávdnasiid mihtidemiin mat čujuhit dehálaš molekylii mii lea virusa olggožis, sáhttá iskkus čájehit man buorre suodjalus lea ovttaskas olbmos, joavkkus ja álbmogis. Dát ođđa antiávnnasiskkus lea hui luohtehahtti, álki geavahit ja oažžu vástádusa vuollel logi minuhtas. UiT čállá ahte dearvvašvuođa eiseválddit deattuhit ahte mii fertet vuordit ahte ođđa njoammunbarut levvet go koronavirus rievdá ja boahkuheami suodji ii biste nu guhkká.
– Teasta identifisere ja mearrida man olu immunoglobuliinnat (IgG og IgM) leat buohcci varas mat reagerejit daid dehálaš koronavirusa P-antigenain pasieantta varas. Man olu vissis immunoglubuliidna lea varas čájeha man beaktil leamaš boahkuheapmi ja mearrida dárbbaša go pasieanta eanet boahkuheami. Dat lea maid mearka man bures álbmot lea suddjejuvvon, lohká UiT professor ja prošeaktajođiheaddji Ørjan Olsvik.
UiT-dutkit ja Gentian leat ovttasráđiid iskan mo antiávnnasiskkus doaibmá.
– Dál lea klinihkalaš kemiijainstrumeanta sajis UIT:s ja joavku álggaha dál klinihkalaččat iskadanbarggu mas geavahit Gentian antiávnnasiskosa, lohká Gentian dutkan- ja ovdánahttinvárrepresideanta Torsten Knüttel.
Norggas leat dál badjel 90 proseantta álbmogis boarrásabbot go 18 jagi boahkuhuvvon guovtti geardde, muhto eai leat seamma olu háliidan goalmmát boahkuheami.
