-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Dát lea biraskriminalitehta

– Dát lea biraskriminalitehta

-

-

Boazodoalli mielas lea biraskriminalitehta ja luonddunuoskkideapmi guođđit suoidnespáppaid lundui, ja oaivvilda dákkár jurdilmeahttunvuohta áitá boazoguohtoneatnamiid boahtteáiggi. Lága mielde dattege ii leat dát kriminalitehta.

Oarje-Finnmárkku boazodoalli, Hanski Niillasa bártniid siidda Mikkel Andreas Eira, muitala gávdnan háddjejuvvon suoidnespáppaid iežaset dálveeatnamiin Roggebuolžžain lulábealde Láhpoluobbala, maid muhtun eará siida lea guođđán.

– Ii leat riekta nie dahkat, ja vaikko livčče vaikko gean eatnamat, dat lea goitge nuoskkideapmi, ja mu mielas galggašii eanet árvvus atnit eatnamiid ja luonddu, go das han galgá min maŋisbohttiide maid birgenláhki boahtteáiggis.

 

Galggašii veahá jurdilit

Eira lohká suoidnespáppat leat vuosttažettiin oba fasttit oaidnit go nie leat guđđojuvvon čoaltun hiluid háluid ja nubbi lea ahte dat lea nuoskkideapmi.

– Mu mielas gal lea biraskriminalitehta guođašit bázahusaid lundui, vaikko maid guođášii leaš dál suoidnespáppat, dahje guoros bohttalat. Galggašii gal veahá jurdilit go addá suinniid, iige guođđit suinniid jur jeagelbuolžžaide, go suoinnit goddet jeageleatnama dakko gosa lea guođđán. Galggašii baicce háddjet iige guođđit dušše suoidnespáppa, lohká son.

 


Mikkel Andreas Eira. Govven Ovlla Gaup

Surggahahtti jus leavvá

Dán jagi, go lea garra giđđadálvi leamaš boazodollui, de leat ollu siiddat biebman ealuideaset suinniiguin.

– Jus dá leat dákkár dábit mat leat eatnasiin ja leavvagoahtá guhkit áigge badjel, de gal lea oba suorggahahtti. Smiehtan erenoamážit dán giđđadálvvi, go lea leamaš heajos ealát ja eambbosat leat biebman suinniiguin eanet go dábálaččat. Dalle lea erenoamáš dehálaš vuhtii váldit movt biebmá, ja sávvamis ii leat eará go eaŋkildáhpáhus, lohká son.

Ávvir ii leat ožžon ságaide siidda mii várohuvvo guođđán suinniid.

 

Ollu negatiiva bealit

Jens Olaf Øverli Nilsen, gii lea 2011:s čállán másterbarggu «Bohccuid biebman Norggas ja dan váikkuhusat lundui» lea gávnnahan máŋga diŋgga mat váikkuhit negatiivvalaččat lundui.

– Go suoidnespáppat borakeahttá guđđojuvvojit lundui, de leat dat dego duktabomba mas leat siepmanat mat eai oba gulage dohko. Go suinniid guođđá ovtta báikái iige háddje, de dagaha dat ahte dakko birra vázzet bohccot ja eanan šaddá doldin, mii ii leat buorre. Dasa lassin lea dain plastihkka, mii nuoskkida eatnama, lohká son.

 

Jahkásaš váttisvuohta

Finnmárkku Fylkkamánni Oarje-Finnmárkku boazodoalloossodaga vuolitdirektevra Adam Klemet Hætta lohká suoidnespáppat ja movt biebmat lea jahkásaš hástalus buot golmma johtolahkii.

– Mii gullat boazodolliin juohke jagi dán birra, muhto boazodoalu resurssarehketdoalus, man ala boazodoalloealáhus lea vuođđuduvvon, ii namuhuvvo sániinge biebmama birra. Nu ahte suinniiguin biebmamii eai gávdno makkárge njuolggadusat. Okta vejolašvuohta lea váldit mielde biebmama ja movt galgá biebmat doaibmanjuolggadusaide, paragráfa 57 gávccát čuoggái.

 

Eai gávdno lágat

Hætta lohká nu movt dál lea jus guođđá suoidnespáppaid, de ii leat rihkkume makkárge lágaid.

– Oainnat jus lágas čuožžu, de livččii vejolaš ráŋggáštit, ovdamearkka dihte gohččut čorget go lea geasehan suoidnespáppaid, ja jus ii dahkko dat, de livččii vejolaš beaivesáhkuid addit. Áidna lea jus suohkan, mii lea nuoskkidaneiseváldi, definere dan nuoskkideapmin, de sáhttá ráŋggáštuvvot, lohká Hætta.

 

Háddjet goikebáikkiide

Guovdageainnu suohkana meahcastan- ja biraskonsuleanta Marit Inger Bongo Eira lohká go sii ožžot cavgilemiid guđđon suoidnespáppaid birra, de čuvvot sii fylkkamánni rávvaga.

– Lea hui váttis fáddá dat, ja fylkkamánni rávve háddjet suoidnebázahusaid ja guođđit daid goikebáikkiide, gos ii leat golgi čáhci nu ahte ii leava viidát.

 

Suohkanis ii vejolaš čorget

Bongo Eira lohká sis ii leat vejolaš ieža vuolgit čorget, ja sii vurdet ahte olbmot, geat geasehit suinniid, maiddái čorgejit iežaset maŋis.

– Galggašii jurddašit ahte olbmuin lea beroštupmi gáhttet eatnamiid, gosa nuppi jagi fas galget boahtit. Suohkan čállá reivve siiddaide geat leat guođđán suinniid ja maiddái eará bázahusaid ja ávžžuha daid čorget. Plastihkaid lea vejolaš nuvtta doalvut Oafirii, lohká son

 

 

 

 

 

-Almmuhus-